/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/02/16816871t1hf150.jpg)
Suurlahe ja Mullutu lahe vahele Kurgu kraavi elama asunud kobraste ehitatud tammid pärsivad kalade rännet kudealadele ja takistavad harrastuskalurite paadiliiklust.
MTÜ Saarte Kalurite Ühing liige Hillar Lipp räägib, et esimest korda täheldati kopra langetatud puid Nasva jõe kaldal paar aastat tagasi kevadtalvel. Mõni kobras sai ka jõemõrras hukka. Nüüd võib tammiehitajatena tuntud näriliste tegutsemine olla üks võimalik põhjus, miks kalad ei jõua Kurgu kraavist Suurlahte.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/03/15813145t1hdd3c.jpg)
Lipu sõnul kujunes tänavune kevad harrastuskaluritele väga nukraks. Särje õngepüük Kallaku oja vaatetorni kalastuskohas jäi pea olematuks. Särgede kuderänne sel kevadel Kallaku oja ja Linnulahe püügikohani ebaõnnestus Lipu hinnangul just Kurgu kraavi ummistumise-kinnikasvamise tõttu. Kinnikasvamine suurendab ka turvariski. Suvel muutub Kurgu kraav roostikus raskesti leitavaks ja läbitavaks, mis takistab vajadusel päästetööde läbiviimist.
Saaremaa vallavolikogu esimees, harrastuskalur Jaanus Tamkivi ütleb, et Mullutu-Suurlahe kraavid on talle tänu kalapüügile kõik tuttavad. Eelmisel aastal ta Mullutu ja Suurlahe vahelisest Kurgu kraavist enam paadiga läbi minna ei üritanud.
“Mehed ütlesid, et sealt ei saa enam läbi. Kaldad kasvavad täis, koprad ehitavad tammisid,” lausub ta. “Seal peab kirves ja saag kaasas olema.”
Suurlahte loetakse kudealana Saaremaa olulisemaks kalavarude taastootjaks. Kui kalad varsti enam lahte sisse ei pääse, siis koelmu väheneb ja vähemaks jääb kala, mida püüda. “See on tõsine teema tegelikult,” tõdeb Tamkivi. Tema sõnul tuleb asi käsile võtta, taotleda projektiraha ja kraavid korda teha. Vastasel juhul pole ei kalal ega kalameestel Suurlahte varsti enam asja.
Keskkonnaameti vee-elus-tiku büroo vanemspetsialist Märt Kesküla räägib, et Tartu ülikooli teadlased uurivad sel aastal Mullutu-Suurlahes siirdekalade rändeid. Kesküla sõnul palus keskkonnaamet uurimisrühmal hinnata, kui suurt probleemi koprad seal kudealadele kujutavad.
:format(webp)/nginx/o/2025/02/05/16637455t1h65ec.jpg)
“Eelmisel aastal sai kala sealt tegelikult veel läbi, aga kobras võib muidugi probleemiks osutuda. Kui see uuring ka näitab, et midagi tuleb teha, ju siis tehakse. “
Kesküla viitab, et koprad kuuluvad Eestis jahiulukite hulka ja keskkonnaamet on nende küttimist Saaremaa jahimeeste seltsiga arutanud.
“Ametnikud ei saa looma hirmutama minna, teadlased ka mitte, seda peab ikka tegema keegi kohalik. Siin ongi meie soovitus, et jahimehed võiksid kopraid küttida või ohjeldada. Augustikuus algab koprajaht, siis tuleb tegeleda sellega.”
Saarte jahimeeste seltsi tegevjuht Iive Kuningas möönab, et koprajahist on jahiseltsis juttu olnud küll, aga asja teeb keeruliseks see, et jahipidamine on seal piiratud.
Kuningas peab tõenäoliseks, et kanalite ummistumist lahtedes soodustas 2021. aastal loodud Mullutu-Loode looduskaitseala. Sellega hakkasid kalapüügile kehtima rangemad reeglid.
“Varem käisid kalurid seal Kurgu kraavi peal kala püüdmas ja võtsid seal ka võsa maha, nad ise hoolitsesid selle eest. Nüüd seal enam ei käida ja ei hoolitseta.”
Arvestades Suurlahe tähtsust kudealana, tuleks seal Kuninga sõnul veeteede läbitavusega tegeleda, kuid see eeldab koostööd. “Jahimehed võivad ju koprad ära küttida, aga tammid jäävad alles,” viitab ta.
Sel nädalal töötasid Suurlahes ja Mullutu lahes Eesti mereinstituudi teadlased, kes uurivad Nasva jõe kutselise kalapüügi mõju Mullutu-Suurlahe ja rannikumere kalavarudele. Just neile tegi keskkonnaamet ülesandeks hinnata kopratammide mõju kudealadel.
Mereinstituudi ihtüoloogia ja kalanduse peaspetsialist Roland Svirgsden rääkis Saarte Häälega teisipäeval, kui teadlased parasjagu Suurlahel viibisid.
“Me just tulime läbi selle Kurgu kanali. Näha on, et seda koprarisu on seal eemaldatud ja kaldale tõstetud. Detsembris oli seda risu rohkem. Kala saab sealt läbi ja ka paadiga sai sealt ikkagi läbi.”
Svirgsdeni sõnul tuleks koprapaisud eemaldada, kui need muutuvad läbimatuks, aga kaevetööde järgi ta Kurgu kanalis vajadust ei näe. Kui meri on maas, hakkab Suurlahest Kurgu kanalit pidi Mullutusse rohkem vett välja voolama ja sealt liigub see Nasva jõe kaudu merre.