Kümne aastaga on Saaremaal kütitud 30 000 metssiga
Lisatud graafika!

FOTO: unsplash.com

Keskkonnaamet on jahimeeste ja veterinaarameti andmete põhjal teinud kokkuvõtte metssigade küttimisest eelmisel jahiaastal. See viitab metssigade arvu suurele langusele.

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on nii küttimisandmetest kui ka surnuna leitud sigade hulgast selgelt näha, et metssigu on meie metsades väheks jäänud. 

“Riigi etteantud küttimismahu täitsime 85% ulatuses, mis on tunduvalt rohkem, kui lootsime,” ütles Korts. Tema sõnul prognoositi 70–75-protsendilist küttimismahu täitmist. Seltsi hinnangul elutseb Eesti looduses 4000–5000 metssiga.

Maakondadest kütiti enim metssigu Hiiumaal (1227) ja Saaremaal (773) ning vähim Jõgevamaal (72). Saarte jahimeeste seltsi tegevjuhi Ive Kuninga andmeil oli Saaremaa puhul keskkonnaagentuuri soovituslik küttimismaht mullu samas 900. Seega jäi jahimeestel küttimata 127 siga.

2015. aastal oli erinevus andmetes eriti suur – kui soovituslik küttimismaht oli 3200, siis tegelikult kütiti koguni 5250 metssiga.

Aasta varem oli soovituslik küttimismaht Saare maakonnas 1900, kuid kütiti koguni 2110 metssiga. 2016. aastal soovitati siinmail küttida 4400 siga ja kütiti 4471 ning 2015. aastal oli erinevus andmetes eriti suur – kui soovituslik küttimismaht oli 3200, siis tegelikult kütiti koguni 5250 metssiga.

Möödunud 2018.–2019. jahiaastal kehtestas riik küttimiskohustuseks kogu Eestis 5575 metssiga. Jahimehed küttisid aga kokku 4636 isendit, hukkununa leiti 57 ja hukati 32 isendit. Kokku teeb see 4725 metssiga ja kohustuse täitmise protsendiks 85%.

 

Olgu öeldud, et Eestis ei lange jahiaasta kokku kalendriaastaga. Jahiseaduse järgi kestab jahiaasta 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani. Metsseale võib varitsus-, hiilimis- või ajujahti pidada jahieeskirja järgi aasta ringi.

1. oktoobrist 31. märtsini võib aga pidada jahti jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm.

Tagasi üles