/nginx/o/2019/02/12/11782938t1hbfe4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/26/11898470t1h4988.jpg)
Laupäeval meenutati Kihelkonna rahvamajas saarlastest merendustegelasi isa ja poega Jaen ja Julius Teäri, kirjanik Aadu Hinti ning teisi sealtkandist võrsunud laevaehitajaid, kapteneid, laias laastus kogu Eesti merenduse edendajaid.
JAEN TEÄR 165: Südantsoojendav austamis- ja mälestuspäev Kihelkonna rahvamajas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Salava seltsi ja Teäride suguvõsa ühise ettevõtmisena teoks saanud mälestuspäeval osales saalitäis huvilisi Kihelkonnalt, Kuressaarest, mujalt Saaremaalt ja Mandri-Eestistki.
Piduliku mälestuspäeva juhatas oma ettekandega sisse Salava seltsi eestvedaja Urve Vakker, kõneledes kangetest meremeestest ja tegusast rannarahvast.
Oma kuulsa vanavanavanaisa Jaen Teäri eluloost andis ülevaate Jaen Teär. Laulumehena esitas ta ka populaarseid merelaule, nii solistina kui ka oma tädi Asta Salumaaga (neiuna Teär) duetina esinedes.
Rääkides laevaehitajaist, kes ehitasid Papisaare laevaehitusplatsil aastatel 1881–1940 koguni 36 purjelaeva, neist enamik olid suure kandejõuga mitmemastilised alused, toonitas Urve Vakker, et saarlased olid tollal ikka uskumatult edukad.
Reeder Jaen Teäri lapselapselapse, Saaremaa vabadusvõitlejate ühingu esimehe Jaen Teäri sõnul oli ta mereajaloolastelt aastate eest kuulnud, et 1926. aastal Papisaares veeskatud kolmemastiline barkantiin “Jaen Teär” olevat paljude asjatundjate hinnangul olnud ilusam isegi Eesti uhkeimaks purjelaevaks peetud “Tormilinnust”.
“Huvitav, kust võtsid tollased edukad mehed oma teadmised ja oskused. Jaen Teäri kooliharidus oli napp, aga ta oskas vabalt kolme keelt, tundis laevaehitust ja meresõitu. See on lausa müstika,” lausus Vakker.
Päevateemadel rääkisid veel Lii Teär, Kadri Kullapere ja teised. Heli- ja videosalvestiste kaudu said huvilised teada Aadu Hindi ja filmi “Tuuline rand” režissööri Kaljo Kiisa loomingulistest püüdlustest.
Pärast ettekandeid ja filmivaatamist võttis Urve Vakker päeva kokku nii: “Ammugi on öeldud, et “Tuuline rand” on rannarahva “Tõde ja õigus”. Nähtud film ja inimeste meenutused andsid meile sajanditagusest randlaste elust tõese pildi. Meil on vägev kultuuripärand, mida uurida!”
TEÄRIDE LUGU
Vikipeedia andmeil uppus 29,71 meetri pikkune ja 371,27-brutonnise mahutavusega “Jaen Teär” esimesel jõulupühal 1945. aastal Paljassaare ja Naissaare vahelisel mereteel. Terav jääserv lõikas purjeka kaitsmata kere piki veeliini läbi ja laev hakkas lekkima. Meeskonna päästis kaubalaev “Salmi”.
Reeder, Saaremaa suurim laevaomanik Jaen Teär suri 16. juunil 1925. Isalt laeva tellinud Julius Teär (1889–1941) ristis aluse “Jaen Teäriks”.
Kuressaare merekooli juhataja Julius Teäri 130. sünniaastapäev on 1. aprillil. Julius hukati Kuressaare linnuse hoovis 1941. aastal.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/26/11898467t1h010a.jpg)