/nginx/o/2019/02/11/11780776t1h0b33.jpg)
/nginx/o/2019/04/01/11915229t1h84c6.jpg)
Linna peatänaval jätkunud uuendustöödel tuli välja 16. sajandi münt, mis on seni linna vanim dateeritud leid väljaspool linnuse piirkonda.
Kuressaarest leiti ajalooline münt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“See näitab, et vähemalt seda osa peatänavast kasutati juba tolle mündi kasutusajal,” ütles arheoloog Garel Püüa. Tegemist on killingiga 1570-ndatest aastatest, mis on siis veidi hiljem Kuressaarele linnaõiguste andmisest.
Riia vabalinnas vermitud ja kirja Civitatis Rigensis kandev münt ei ole Püüa arvates üldiselt eriliselt väärtuslik. Näiteks Osta.ee oksjonilt saab taolise soetada 5 euroga. “Väärtus oleneb sellest, palju neid rahasid käibel on olnud ja palju leitud,” selgitas ta, lisades, et Kuressaare jaoks on see samas ajalooliselt suure väärtusega.
Arheoloogi sõnul on selliseid münte leitud ka linnuseõue kaevamisel. Sealt leitud vanimad mündid on veel sadakond aastat vanemad.
Praegu liiguvad kaevetööd pargi poole ning mida rohkem edasi liigutakse, seda suurem on Püüa sõnul lootus, et maapõu annab välja veel midagi põnevat. Nimelt on ürikutes kirjas, et enne kui linn hakkas jõudsalt laienema, paiknes linnasüda linnusest 300 meetri kaugusel, mis peakski olema kaevetööde lõpu piirkond. Samas ei ole Garel Püüa ka ülemäära entusiastlik, kuna näiteks Kuressaare pargis varem tehtud kaevamised ei ole midagi põrutavat päevavalgele toonud.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/01/11915246t1h340f.jpg)
Selleaastaselt kaevamiselt on Püüa sõnul veel välja tulnud münte 17. sajandist ja ka nõukogude ajast. Sekka mõningaid metallitükke, nagu näiteks hobuserihmade kaunistusi, ja keraamikakilde.
Eelmisest aastast on Püüa enda sõnul muuseumis arvele võtnud 150 leidu.
Vanimaks ja kõige huvitavamaks eelmise aasta leiuks peab Püüa metallist eset, mida teatakse kui “varesejalga”. Selliseid esemeid pilluti sõjategevuses vaenlaste ette, et takistada kas siis jala- või ratsaväe liikumist, kes neid endale jalgadesse astusid. Arheoloog Püüa sõnul võib see pärineda 16. sajandist Liivi sõja ajast, mil Rootsi vägi 1566. aastal Kuressaaret rüüstas. Ta lisas naerdes, et “varesejalad” on universaalsed relvad. “Neid kasutasid vanad roomlased ja kasutatakse tänapäevani,” kinnitas Püüa.