Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi peatsed lõpetajad kinnitavad: see kool annab suurepärase hariduse ja oskuse aega planeerida. Oma kooliajast räägivad riigieksamite eel abituriendid Laura Gnatienko, Koit Voojärv, Kätty Luugus, Jakob Naagel ja Saale Morel.
KTG abituriendid: Tahan paremat haridust, et olla eeskujuks
Laura, miks sinul kool omal ajal pooleli jäi ja mis põhjusel sa just Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumisse tulid?
Laura: Pärast mandril 9. klassi lõpetamist läksin Viljandisse kutsekooli IT-d õppima. See jäi mul tervislikel põhjustel pooleli. Siis alustasin Olustveres maaturismi õpinguid, aga kolisin teise maakonda. Paar aastat tagasi kolisin Saaremaale – mulle pakuti siin tööd koristusvaldkonnas. Siin otsustasin keskhariduse siiski kätte saada.
KTG-sse tulema innustas mind tahe edasi õppida, kõrgemale jõuda – kui haridustase on kõrgem, on ju ka endal hea tunne. Saan olla eeskuju teistele, tulevikus ka oma lastele. Keskharidusega on mul ka paremad võimalused ametit õppima minna – valik on laiem.
Koit, keskkooli lõputunnistuse puudumine pole ju sind takistanud elus edasi jõudmast ja juhtivatel kohtadel töötamast. Miks sina KTG-sse tulid?
Koit: Minu hariduslik taust pole tõesti mulle takistuseks olnud. Juhin autoremondiettevõtet, olen volikogu liige ja suure hooldekodu nõukogu esimees. Olen teinud nende valdkondadega seotu endale selgeks, et anda oma parim, samuti olen püüdnud end ise harida nii palju kui vähegi võimalik.
Ühel hetkel peeglisse vaadates tunnetasin aga, et peaksin ju olema eeskujuks. Kuidas ma saan oma poegadele haridustee jätkamise osas nõu anda, kui mu enda haridustee on kasin?
Omal ajal jäi mul kool pooleli, sest mul sündis poeg, kui olin veel väga noor. Sellest peale olen mina olnud see, kes tagab pere toimetuleku.
KTG-sse tulles oli mul 10. klass tehtud, astusin 11. klassi.
Direktor Ly Kallas: Koidu-taolisi edukaid asutuste juhte, kes on tulnud siia kooli gümnaasiumiharidust omandama, on meil ikka mitmeid.
Kätty, Saale ja Jakob, milline on teie KTG-sse sattumise lugu?
Kätty: Lõpetasin Pärnumaa kutsehariduskeskuses IT eriala, aga riigieksamid jäid tegemata. Paari aasta pärast astusin Kuressaare ametikooli, õppisin selgeks juuksuriameti ja tegin tööd. KTG-sse tulingi tegelikult ainult gümnaasiumitunnistuse järele. Siin pidin läbima ka mõned ained, mida ametikoolis ei olnud.
Saale: Mina olen pärit mandrilt. Pärast põhikooli läksin õppima Tallinna tööstushariduskeskusesse rätsep-stilistiks. Siis tulin Saaremaale, Kuressaare ametikooli dekoraator-stilistiks õppima, aga see eriala polnud minu rida. Nii astusingi KTG-sse 11. klassi.
Jakob: Minu gümnaasiumitee Saaremaa ühisgümnaasiumis jäi motivatsioonipuuduse ja viitsimatuse tõttu pooleli. Läksin tööle ja mõtlesin elu üle järele. Ajateenistuses otsustasin, et käin gümnaasiumi siiski lõpuni. Mul on plaan minna Viljandisse rahvuslikku ehitust õppima, selleks on aga vaja keskharidust.
Praegu töötan tislerina väikeettevõttes A Furn OÜ, teeme täispuidust käsitöömööblit.
Kas alguses kõhklesite ka – et äkki on täiskasvanuna taas õppima asuda liiga raske?
Laura: Kindlasti oli väike värin sees, aga olin kindel, et saan selle kooli lõpetatud. Kuna töötasin õhtusel ajal, sobis mulle paremini päevane õpe. Kaalusin ka e-õppe varianti, aga kodus istumisele eelistan liikuda ja inimestega suhelda.
Ly: Laura on väga aktiivne ka kooliüritustel kaasa lööma. Loomeinimesena kirjutab ta luuletusi. Osa neist ilmub ka õpilaste luulekogumikus, mille nad meie kooli 70. sünnipäeva puhul välja annavad.
Täiskohaga töö ja muude kohustuste kõrvalt koolis käia – see pole vist kuigi kerge?
Koit: Kerge see kindlasti ei ole – töö, pere, kogukond, kõik see vajab aega. Ilmselt seepärast mu õpingud aastateks soiku jäidki.
Minu jaoks on oluline inimestega näost näkku suhelda, samuti on tähtsad klassi-tunne ja kaasõpilased. Seepärast mulle sobibki õhtune osakond. Kuigi on asju, mis on minu jaoks keerulisemad, pole ma õnneks väga jänni jäänud. Varsti, kahe kuu pärast näen selle suure töö vilju – võtan oma gümnaasiumitunnistuse uhkusega vastu.
Kätty: Mina tulin suure hurraaga, et teen kaks klassi korraga: 12. klassi päevases ja 11. klassi õhtuses õppes. Siis sündis mul aga laps ja jäin ainult õhtusesse õppesse. Õpingi õhtuti, kui laps on magama jäänud.
Ly: Kätty tegi madruseõppe eksami kõigest kolm nädalat pärast lapse sündi. Õde ootas lapsevankriga ukse taga. See oli möödunud aastal merendusosakonnas üks paremini sooritatud eksameid, mis näitab: kes teeb, see jõuab.
Saale: Mina käin päevases õppes. Õnneks toetab ettevõte, kus vahetustega töötan – OÜ Merinvest – väga mu õppimist.
Jakob: Ka mina olen päevases õppes. Koolis kohal käies on lihtsam ja toredam, saab klassikaaslaste ja õpetajatega suhelda.
Mis on teie jaoks kõige raskemad õppeained?
Koit: Minu jaoks on keeruline matemaatika. Müts maha õpetaja Anu Rannama ees! Õpilase ja õpetaja suhe kõige paremas võtmes on see, mida ma siin majas tunnen. Olen saksa keele taustaga, inglise keelt hakkasin õppima eelmise aasta sügisel. Kuna pean tegema inglise keele eksami, tekitab see lisapinget. Faktide, reeglite, valemite ja aastaarvude meeldejätmises tunnen ma end aga täna palju tugevamini kui kooliajal.
Kätty: Minu jaoks on kõige keerulisem hoopis aja planeerimine lapse kasvatamise kõrvalt. Õpetajad on siin koolis aga väga mõistvad ja vastutulelikud. Kui sa ise tahad ja üritad, siis kuidagi ikka saab.
Saale: Minu jaoks on rasked matemaatika ja saksa keel. Kui aga kohal käid, kõik kontrolltööd hästi ja õigel ajal ära teed, siis saab hakkama.
Laura: Kui korralikult kohal käia, keskenduda ja süveneda, saab kõik asjad tehtud. Kui ise oled püüdlik, on õpetajad väga toetavad ja vastutulelikud.
Jakob: Minul mingite õppeainetega raskusi just ei ole. Tunnistan, et eelmises koolis jäin matemaatikas suvetööle – õpetaja oli küll hea, aga klass oli suur ja mina paras kraade. Praegu aga on õpetaja tore ja ma ise motiveeritud. Nüüd, kui gümnaasiumi lõpp juba paistab, pean end utsitama, et praktiline töö ära teha – orienteerumishuvilisena kaardistan ühe ala Viidumäel, et valmistada orienteerumiskaart. Nii saaks Saaremaa orienteerumisklubile veel ühe ala juurde, kus orienteerumisneljapäevakuid korraldada.
Ly: Jakob on väga aktiivne ja andekas inimene, laulab hästi, esindab kooli õppijate saadikuna täiskasvanute gümnaasiumide võrgustikus.
Mille poolest te Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi hindate?
Laura: Siin saad olla sina ise ja tegelda, millega tahad. See kool annab tõesti tugeva põhja, millelt õpinguid jätkata.
Koit: See kool annab mulle tugeva vundamendi. Kogu õppekava, meetodid ja lähenemine on siin õpilasekesksed. Tulen kooli alati rõõmuga ja lähen siit koolipäeva lõpus hea tundega. Õpetajad on siin küll väga mõistvad ja vastutulelikud, aga ega siin seepärast lihtsamalt läbi saa! Muide, minu jaoks on siin õppimine ainulaadne kogemus ka seepärast, et tunnen end siin noorte inimeste keskel mitu aastat nooremana.
Kätty: Mulle meeldib see, et õppimine on KTG-s väga paindlik, samas pead õpilasena palju vaeva nägema.
Jakob: Kui päevakool on kunagi mingil põhjusel pooleli jäänud, on siia tulek ainus variant gümnaasiumi lõputunnistus saada. Ja väga hea variant. Kool ise on samuti tore – eriti siis, kui klassides õpib aktiivseid ja ettevõtlikke kultuuriga tegelevaid inimesi.
Saale: Mitmes koolis käinuna ütlen ausalt: KTG on neist kõige parem kool, nii siinsete õpetajate kui ka õpilaste poolest.
Mida pärast KTG lõpetamist teha plaanite?
Koit: Üks võimalus on võtta korraks aega enda ja pere jaoks, sest viimased aastad on olnud tõesti väga intensiivsed. Teine variant on aga minna hooga edasi – Tallinna teoloogiat õppima.
Kätty: Olen samuti mõelnud kõrgkooliõpingutele, aga kindlat valikut pole veel teinud.
Saale: Mina kavatsen minna Tartu ülikooli psühholoogiat õppima. Seepärast tahtsingi siin riigieksamid ära teha.
Ly Kallas: Minul jagub meie tänavuse lennu kohta ainult kiidusõnu – nad on väga tublid ja aktiivsed inimesed. Selliste õpilaste üle on mul südamest hea meel!