:format(webp)/nginx/o/2019/04/04/11924544t1h8731.jpg)
Kuressaares asuva kortermaja rahvas on mures 84-aastase memme pärast, kes ei saa enam hakkama ahju kütmisega ning sedasi enda ja naabrite elu ja tervise ohtu seab. Kuigi memme pereliikmete sõnul vajaks eakas naine hädasti hooldekodukohta, pole seda seni õnnestunud saada.
Murega eaka majanaabri pärast pöördus üks kortermaja elanikest Saarte Hääle poole juba ligi kaks kuud tagasi. Tiina (nimi muudetud) sõnul on see, et memm ei küta ahju õigesti ega tule enam iseseisvalt oma eluga toime, juba aastaid kestnud probleem, mida eaka naise lähedased ega omavalitsuse sotsiaalosakond pole lahendanud.
“Kui inimene ei saa enam kütmisega hakkama, siis on see ka teistele majaelanikele ohtlik, elame nagu pommi otsas,” võrdles Tiina. Kuigi ta memmega samas trepikojas ei ela, kinnitab Tiina, et temagi korter on vahel kohutavat suitsuhaisu täis.
“Pole teada, kas memm siibri taipab lahti teha, kui tuld tegema hakkab,” rääkis Tiina. “Küttekehad on ta suutnud prahi – kile ja kaltsude – põletamisega ära rikkuda. Ka see võib olla põhjus, miks suits korterisse tuleb ja ka trepikoda suitsu järele haiseb.”
Tiina väitel oli kord selline juhus, et memm pani kiirkeetja töötavale elektripliidile: “Tulemuseks oli tappev hais ja rikutud pliit.”
Tiina sõnul ei saa memm aru näiteks sellest, et talvel kuuri puude järele minnes tasuks jope selga panna, vaid läheb puid tooma paljaste käsivartega. Majaelanikud on olukorrast sotsiaalosakonda sageli teada andnud, aga paremaks pole läinud midagi.
“Ainus, mis vald on suutnud aastate jooksul teha – Kuressaare päevakeskusest tuuakse memmele lõunaks soe söök ja kord nädalas käib hooldaja,” lausus Tiina. “Talle oleks aga vaja ööpäevaringset järelevalvet.”
Naabri andmeil memme tütar oma eaka ema juurde kolida ei soovi, samuti pole suudetud tütart mõjutada, et ta vähemalt iga päev ema juurest läbi käiks ja korterit kütaks.
“Omad pole huvitatud olukorrale lahenduse leidmisest ja vald on liiga aeglane, veeretavad kui kuuma kartulit ühest käest teise,” väljendas Tiina oma pahameelt. “Kas tõesti tuleb oodata, et ühel päeval on majas tuli lahti ja siis hakkab vallavalitsus liigutama?”
/nginx/o/2019/03/18/11875573t1hb93b.jpg)
Kui Saarte Hääl Tiina pretensioonidele kommentaari saamiseks vallavalitsuse sotsiaalosakonda pöördus, vastas sotsiaalhoolekandeteenistuse juhataja Reelika Murd, et info sotsiaalabi või sotsiaalteenuse osutamise kohta kuulub delikaatsete isikuandmete hulka ja seega ei saa seda teemat ajalehe kaudu kommenteerida. “Oleme tänulikud, kui kodanikud pöörduvad ja annavad valla sotsiaalosakonda teada abivajavatest isikutest/peredest,” kirjutas Murd. “Juhtumeid lahendatakse koostöös isiku lähedastega ja parima abi leidmiseks kaasatakse ennekõike pereliikmeid, kellele antakse ka tagasisidet.”
19. veebruaril käis Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Epp Kikas koos vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialisti Aina Preiga memme korteris olukorraga tutvumas.
“Paikvaatlusel tuvastas inspektor, et korteri kütteseadmetel on kolde avade, uste ja siibrite kohal jäljed sellest, et suitsu on korterisse sisse ajanud. Samuti polnud korteriomanikul esitada akti selle kohta, et küttekollet oleks möödunud aastal puhastatud.
“Tuvastatud puuduse kohta algatas inspektor menetluse ja korteri omanikule anti ettekirjutus kütteseadme puhastamiseks ja akti esitamiseks,” lausus päästekeskuse kommunikatsioonijuht Maris Moorits, lisades, et ülemäärast vingugaasi korteris ei tuvastatud.
Kuigi naabrite sõnul on eakas naine majas korduvalt tuleohtlikke olukordi põhjustanud, pole päästeameti andmeil sealt varem siiski ühtki väljakutset tehtud.
Tiina sõnul ei muutunud inspektori ja sotsiaalosakonna ametniku külaskäigu järel paremuse poole siiski midagi.
19. märtsil helistas üks majanaabritest häirekeskusse, kuna eaka naise korterist tuli taas paksu suitsu.
Omad pole huvitatud olukorrale lahenduse leidmisest ja vald on liiga aeglane, veeretavad kui kuuma kartulit ühest käest teise.
“Kohal käinud päästjate sõnul keetis inimene puuküttega ahjus vett, ahjusuu lahti, mistõttu oli ka suits toas,” selgitas päästekeskuse kommunikatsioonijuht Maris Moorits. “Päästjad keelasid selle tegevuse ära, tuulutasid ruumid ja nõustasid inimest.”
Memmega samas trepikojas elava Mari (nimi muudetud) sõnul oli just tema see, kes päästjad kohale kutsus.
“Äkki siis lõpuks pärast mitut aastat võetakse midagi ette,” põhjendas ta. “Kui kaua me seda olukorda kannatama peame?”
Mari hinnangul on naabrimemm küll vaikne ja rahulik inimene, ent ei adu enam, mida teeb.
“Ilmselt on selle korteri ahjul ka kehv tõmme, ent kui suits tuppa pressib, ei tee memm lahti akent, vaid hoopis trepikotta avaneva ukse,” kirjeldas Mari. “Kogu trepikoda on maast laeni suitsu täis ja ving imbub ka korteritesse.”
Mari sõnul on memme tütrele korduvalt räägitud, et eeskätt on tema asi midagi ette võtta, ent seni on olukord endine.
Memme tütre Laura (nimi muudetud) sõnul on nad teinud kõik endast oleneva, et ema oma korteris elades hakkama saaks.
“Et olukord praegu selline on – sinna ei saa ma midagi parata,” ütles Laura Saarte Häälele. “Mina ega mu koolis käiv tütar ema juurde kolida ei saa, aga käime teda kogu aeg vaatamas, samuti külastab teda pidevalt sotsiaaltöötaja.”
Laura sõnul on pere omalt poolt dokumendid korda ajanud, et ema Saaremaa Valsi hooldekodus koha saaks. “Enne aga, kui järjekord pole temani jõudnud, ei saa me teda sinna panna,” tõdes ta. Laura sõnul loodab ta sellele, et peagi saab valmis Saaremaa Valsi neljas korrus ning hooldekodukohti tuleb juurde.
“Siis ehk saame ka ema hooldekodusse,” ütles tütar. “Senikaua püüame teha, mis võimalik, et ta hakkama saaks.”
Sellest, et 19. märtsil kutsuti ta ema tegevuse tõttu kohale päästjad, ei teadnud Laura oma sõnul siiski midagi. “Nüüd, kui kütteperiood hakkab läbi saama, panen ma garaažiukse kinni, et ta sealt ise puid toomas käia ei saaks,” lubas Laura.
Saarte Häälega vestelnud majanaabri sõnul ei saa memm tõesti enam puid tuua, ent kuna ilmad on veel varakevadiselt jahedad, elab eakas naine külmas toas.
Kui Saarte Hääl vallavalitsuse sotsiaalosakonnalt majanaabrite kaebuste kohta märtsi lõpus taas kommentaari palus, vastas sotsiaaltööspetsialist Aina Prei, et memme pere on saanud kodukülastusel tehtud kontrolli ja nõustamise käigus juhiseid. “Edasine suhtlemine toimub asjaosaliste vahel,” märkis Prei. “Hetkel inspektor mõõteriista ja visuaalse vaatluse teel ohtlikku olukorda ei tuvastanud.”
Memme hakkamasaamist ja vallavalitsuse abi kommenteeris Prei aga sõnadega: “Sotsiaalhoolekandelise abi osutamine, sealhulgas inimestele teenuste osutamise teave kuuluvad delikaatsete isikuandmete hulka.”
Lisaks teatas ta, et teenuse osutamine ja tagasiside andmine toimub eelkõige koostöös inimese endaga ning vajadusel kaasatakse teenuse osutamisse tulemuslikkuse eesmärgil ka lähedased.
Ministeerium: majaelanike mure on mõistetav
:format(webp)/nginx/o/2019/04/04/11924523t1h7105.jpg)
“Kui selgub, et inimene ei saa enam üksi kodus hakkama ja üldhooldusteenusele saamine võtab aega, oleks mõistlik leida seniks ajutine lahendus, mis tagab kõikide osapoolte heaolu,” ütleb sotsiaalministeeriumi kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juht Triin Raag.
Kõnealuses loos kirjeldatu järgi on majaelanike mure mõistetav ja kõik vastutavad osapooled peaksid töötama selle nimel, et leida olukorrale kiire ja ammendav lahendus.
Kohalike omavalitsuste olemuslik ja üks tähtsaimaid ülesandeid on oma elanikele vajaliku toe pakkumine, sh korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist ning sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist. Oluline on, et iga inimene saaks elada väärikalt, iseseisvalt ja turvaliselt oma kodus nii kaua kui võimalik.
Kui inimesel on vaja täiendavat tuge, peab omavalitsus hindama, millist abi inimene vajab ning vajaliku abi inimesele ka korraldama. Koostöös erinevate osapooltega peab omavalitsus abivajajale ja tema lähedastele andma igakülgset teavet võimalike abimeetmete kohta ja leidma inimese jaoks sobivaima lahenduse.
Kui selgub, et inimene ei saa enam üksi kodus hakkama ja üldhooldusteenusele saamine võtab aega, oleks mõistlik leida seniks ajutine lahendus, mis tagab kõikide osapoolte heaolu.
Kohalikele omavalitsustele on vajadusel abiks sotsiaalkindlustusameti kohalike omavalitsuste nõustamisüksus, kust saab küsida nii strateegilist kui ka juhtumipõhist nõu. Üksus pakub tuge kohalikele omavalitsustele nende sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel. Nõustamisüksuse roll ei ole teha järelevalvet, vaid abistada ja nõustada omavalitsusi nii, et hoolekanne jõuaks abivajajateni.
Nõustamisüksus alustas tööd käesoleva aasta alguses. Praegu töötab sotsiaalkindlustusametis neli piirkonnajuhti, kes koordineerivad tööd põhjas, lõunas, idas ja läänes.
Kohalike omavalitsuste nõustamisüksuse piirkonnajuhi kontakt Lääne piirkonnas, kuhu kuuluvad Saare, Hiiu, Lääne, Pärnu ja Viljandi maakond, on: Kätlin Hanson, tel 57 835 307, katlin.hanson@sotsiaalkindlustusamet.ee (Vabaduse plats 2, Viljandi).
/nginx/o/2019/02/11/11779955t1h4237.jpg)