:format(webp)/nginx/o/2019/03/29/11905723t1hb202.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/05/11927956t1h7a56.jpg)
102-aastane muhulane sai esimeseks eestlaseks maailmas, kelle riik arvas rahvastikuregistrist välja ja saatis ta arhiivi, sest tal justkui ei olnud kehtivat dokumenti.
REGISTRIABSURD: Riik kandis maakonna vanima elaniku arhiivi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Olukord on meie teada ainukordne,” ütles Saarte Häälele siseministeeriumi pressiesindaja Jürgen Klemm. “Olukorda, kus elav inimene on kantud rahvastikuregistri arhiivi dokumentide puudumise tõttu, tekkida ei tohi.”
Tegemist oli tõeliselt absurdse tõigaga, sest rahvastikuregistri arvestusest väljaarvamine ehk arhiveerimine tähendab seaduse mõistes inimese surma. Ka näiteks pensioni ja muude toetuste maksmise lõpetamist. Samuti ilmajäämist omavalitsuse pakutavatest teenustest.
Rootsivere külast pärit Paula Tarvis on Saare maakonna vanim elanik, kes veedab oma vanaduspäevi Liival Muhu hooldekeskuses juba 2007. aastast. Paula Tarvis kanti arhiivi 21. märtsil ja ametnike jaoks oli põhjuseks asjaolu, et tal ei olnud kehtivat dokumenti.
Veel eelmisel aastal ei oleks ID-kaardi kehtivuse lõppemine midagi tähendanud. Aasta algusest hakkas aga kehtima rahvastikuregistri muudatus, mille eesmärk on korrastada rahvastikuregistri andmeid. Muu hulgas nähakse muudatusega ette, et kui üle 100-aasta vanusel inimesel ei ole kehtivat isikut tõendavat dokumenti, siis sissekanne selle inimese kohta arhiveeritakse.
“Selle muutusega ei jääks inimeste, kes on tegelikult näiteks riigist lahkunud, välismaal surnud jne, andmed alatiseks rahvastikuregistrisse,” selgitas Jürgen Klemm.
5. märtsil saatis siseministeerium rahvastiku toimingute osakonna kvaliteedijuht Marina Grentsman 15-le Eesti kohalikule omavalitsusele kirja infoga kaheksateistkümne üle 100-aastase inimese kohta, kelle isikut tõendav dokument kaotab kehtivuse enne 31. juulit 2019.
“Nendega peaks tingimata tegelema, et neil ei tekiks katkestust dokumentide kehtivuses,” viitas Grentsman.
Kirja sai ka Muhu vallavalitsus. Valla sotsiaalnõunik Triin Valk ütles Saarte Häälele, et tegelikult ei jäänud vanaproua Tarvise puhul vahele ühtegi päeva, kus tal kehtivat dokumenti ei olnud.
Muhu hooldekodu juhataja Aino Rummel ütles, et väga eakate ja haigete inimeste puhul on tõesti olnud kaalumise koht, kas on mõistlik kuu või kaks enne dokumendi kehtivuse lõppemist uut teha. Et ka dokumendifoto nõuded on karmistunud, jäi Paula uue ID-kaardi vormistamine üsna viimasele minutile, sest oodati politseinikku, kes aitaks korrektse pildi teha.
“Piirkonnapolitseinik Robert Vahter tegi korraliku dokumendifoto, mis sobis, ja jõudsime nibin-nabin aega,” lausus Rummel.
Täpsemalt aegus vanaproua Paula ID-kaart 19. märtsil ja uus hakkas kehtima 20. märtsist. Riigi registrite vahel see info ilmselt ei liikunud ja siseministeerium kuulis probleemist alles 3. aprillil, mil Saarte Hääl selle kohta päringu esitas.
Samal päeval võeti Paula Tarvis uuesti arhiivist välja ja tänu sellele ei tekkinud eile ka tõrget talle pensioni ja sotsiaaltoetuse maksmisel – raha laekus ilusti arvelduskontole.
SEADUSEMUUDATUS
§ 38. Rahvastikuregistri subjekti staatuse lõppemine
(1) Rahvastikuregistri subjekti staatus lõpeb:
6) kui rahvastikuregistri subjekt on vähemalt 100 aastat vana ja rahvastikuregistrisse ei ole kantud tema kehtiva isikut tõendava dokumendi andmeid;