/nginx/o/2019/02/11/11779957t1h4910.jpg)
/nginx/o/2019/04/05/11928016t1ha9da.jpg)
Ehkki liikumispuudega reisijale oli ostetud vastav pilet ja vastava kaardiga oli märgistatud ka auto, millega ta reisis, suunati ta laeval ikkagi kohta, kust temal kui liikumisraskustega inimesel oli võimatu reisijate salongi jõuda.
Liikumispuudega reisija jäi Virtsu-Kuivastu laeval hätta (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saarte Hääle toimetusega võttis ühendust hätta jäänud reisija pereliige ja saatja, kes avaldas soovi rääkida uute parvlaevade tõsistest puudustest. Ta tunnistas, et ei ole varem pidanud taolise probleemiga kokku puutuma, kuid nüüd, kus ta pereliige suudab karkudega natukenegi liikuda, tekkis laeval tõsine probleem.
“Teisipäeval (26. märtsil – toim), kui saabusime Virtsust kell 15.15 väljuvale praamile raske liikumispuudega inimest vedava sõiduki eelnevalt kodulehelt ostetud piletiga ja esiklaasil oleva vastava nähtava kaardiga, suunati meid vasakul asetsevale platvormile, nagu ikka eelisjärjekorras olevaid sõidukeid,” kirjeldas ta.
“Ja siis selgus tõsiasi – sealpool ei ole ühtegi abivahendit, et liikumispuudega inimene saaks liikuda reisijate salongi! Lift on ehitatud ainult ühele poole parrast!”
Nördinud reisija soovis seepeale teada, millist lahendust pakub riigifirma TS Laevad, et “invaliidist reisijad ei peaks ennast tundma nagu põhjamaa tundrasse jäetud jõehobud”. “Milliseid hundirattaid või tiritammesid peaks reisija tegema, et inimväärset kohtlemist tunda saaks? Lihtne küsimus: kuidas on võimalik ehitada sellist reisijateveolaeva, kus on võimalik reisijaid inimväärselt vedada või leida personali, kes oskaks märgata, kuhu suunata invasõiduk?” küsib puudega inimese saatja.
Ja siis selgus tõsiasi – sealpool ei ole ühtegi abivahendit, et liikumispuudega inimene saaks liikuda reisijate salongi!
:format(webp)/nginx/o/2019/04/05/11928007t1h05c8.jpg)
TS Laevade juhatuse liige Pille Kauber nentis, et nad teenindavad Virtsu–Kuivastu liinil üle 1,7 miljoni reisija aastas ning inimesi, kes vajavad laeval liikumiseks abi, on reisijate hulgas iga päev.
“Selleks, et teaksime reisija erivajadusi, palume kindlasti vastavast vajadusest teada anda kas sadama kogumisalale sisenedes meie teenindajale kassas või meie teenindajale kail,” soovitas ta.
Sadama kassas antakse Kauberi sõnul vastavalt vajadusele sõidukile eraldi invaliidimärgis, mis tuleb asetada laevale sõidu ajaks autos nähtavale kohale. Näiteks tahavaate peegli külge nii, et laeval sõidukeid suunavad teenindajad seda näeksid. Ta kinnitas, et võimalusel suunatakse sõiduk lifti lähedale.
“Lisaks on kõikides laevades olemas ratastoolid, mille kasutamise osas laeva meeskond erivajadusega reisijaid vajadusel ka abistab,” kinnitas Kauber.
Tema sõnul annab nende meeskond kaldal ja laevadel igapäevaselt endast parima, et kõik reisijad mis iganes vajadustega muretult ühelt kaldalt teisele viia. Pille Kauber avaldas kahetsust, et reisija seekordne reisikogemus ülearu keeruliseks kujunes.