VILJAR ARO: Millest sõltub õnn?

Viljar Aro
, Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Raul Vinni/Saarte Hääl

“Inimesed soovivad õnne ja edu, teiste inimeste austust ja armastust,” kirjutab Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro. “Praegusel stressirohkel valimiste ja võimujagamise ajal oleks paslik meenutada Albert Einsteini mõtet: “Tähtis pole mitte edu, vaid väärikus”.”

Minu arvates ei erine meie erakonnad eriti oma soovide poolest, mida teha. Tähtis on hoopis, kuidas. Kas inimestest hoolides või inimestest hoolimata; kas avameelselt, ausalt ja otse või salaja, varjates ja kõrvalteid pidi. Igal juhul vajame õigeid otsuseid – mitte parteidele, vaid kogukonnale.

Meie linn võiks olla õnnelinn – osakem vaid tema täiust hinnata. Me oleme tõesti juba nii rikkad ja targad, et võiksime endale eesmärgiks seada “tahta seda, mida me saame”, mitte “saada seda, mida tahame”. Juba Epictetus ütles, et on ainult üks viis, kuidas õnnelikuks saada, ja see eeldab, et lakkame muretsemast asjade pärast, mis ei allu meie tahtele.

Täna on õigus nii optimistidel, kes arvavad, et meie maailm on kõige parem, kui ka pessimistidel, kes kardavad, et see võibki nii olla.

Miks peaksime elama Bertrand Russelli tähelepanekuid mööda: “Vähe on neid, kes suudavad olla õnnelikud teist inimest, usku või rahvust vihkamata”? Palju kindlam oleks järgida vana hea Albert Einsteini valemit: edu = töö + vaba aeg + suu kinnihoidmine. Paraku on see viimane sageli just kõige raskem – meie suhtluskultuur on kahjuks üles ehitumas mitte kuulaja-, vaid rääkijakeskselt. Popp on kiruda, halada, süüdistada ja manada. Seda annab muuta, vähemasti ühes linnas – Õnnelinnas. Rohkem kuulamist, mõistmist, aru saada tahtmist, huumorit. Nagu psühholoogid ütlevad: rohkem ümbersõnastamist ja tunnete peegeldamist. Rohkem haridust ja haritust – küll siis tuleb kõik muugi.

Õnn sõltub ju kolmest asjast – et oleks, keda armastada; et oleks, mida teha; ja et oleks, mida loota. 

Oleme kuulnud, et elekter ja küte on strateegilised valdkonnad. Veelgi tähtsam on oma käes ehk oma otsustamise väes hoida meie laste haridust. Ses valdkonnas meil väljakutseid jagub: riigigümnaasiumi tulevane sisu, Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi iseseisvus või lahustumine, vastloodud tugikeskuse tegelik sisu ja vorm, üha suurenev HEV-õpilaste hulk, uute tekkivate suurte põhikoolide toimetulek, üha vähenev õpilaste arv maakoolides, õpetajate puudus, lasteaedade ja huvikoolide õpetajate madalad palgad, tulemuslik koostöö lastevanematega, kohe-kohe startiv valla haridusvaldkonna arengukava loomine jne.

Tark linn ja tark vald peavad olema targaks saamise monopol – poliitilise või lihtsalt asjatundmatuse käsikähmluse altarile ei saa koole tuua.

Õnn sõltub ju kolmest asjast – et oleks, keda armastada; et oleks, mida teha; ja et oleks, mida loota. Armastagem siis oma kodupaika kogu südamest, tehkem oma tööd kogu hingest ja lootkem meie kõigi unistuste täitumist.

Ilmunud Saaremaa ühisgümnaasiumi koolilehes SÜG-Press.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles