Kuressaare saab mereandide tootearenduslabori

SAARE NAISED: Anni Hartikaineni (vasakul) laboriplaani aitab ellu viia Eesti maaülikoolis toidutehnoloogia erialal kõrghariduse omandanud ja Tallinna tehnikaülikoolis tootearenduses magistrikraadi saanud Liisa Kiiker. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Stardiraha leidmisel on TalTechi mereakadeemia Kuressaare keskus valmis käivitama labori, mis  spetsialiseerub mereandidest valmistatavate toidutoodete arendusele.

Labor on tegelikult juba olemas, nimelt mereakadeemia Kopli õppehoones Tallinnas, kuid seal seisab vaid mõne aasta vanune sisseseade jõude. Tallinna tudengite huvi kalanduse tehnoloogiate majandamise ja juhtimise õppe vastu on olnud kesine ja kahel aastal on kursus jäänud suisa avamata.

Idee on labor tuua Saaremaale ja hakata selle baasil pakkuma meresaaduste tootearendusteenuseid. Teostatavus- ja tasuvusuuring näitab, et labor peaks olema suuteline ennast ise ära majandama. 

“Ideel on jumet, aga tegeleda tuleb nii kompetentsi arendamise kui ka käivitusperioodi rahastusega,” ütles uuringu üks koostajaid Liisa Kiiker. Labori stardirahaks on vaja kolme aasta jooksul 150 000 eurot. Sealhulgas tuleks juurde soetada veel mõningaid laboriseadmeid.

TalTechi mereakadeemia meremajanduse keskuse juhataja Anni Hartikainen selgitas, et kala- ja vetikatöötlemisega on keskusel sama plaan, mis väikelaevaehitusega – spetsialiseeruda ja areneda Eesti parimaks kitsalt mereloomuse vallas, aga labori rakendatavus ja kasu on laiemad, hõlmates sisuliselt kogu toidutööstust.

TalTech on valmis labori Saaremaale tooma ja vajalikud ruumid ette valmistama. Rahagi on selleks olemas. Hartikainen ütles, et kui õnnestub leida stardikapital käivitusperioodiks, kus labor veel täies mahus ei toimi, siis palgatakse laborisse töötaja, kes tegeleb klientidega ja algatab ka teadusprojekte. Kuna sellealane kompetents ei ole Eestis just kõige suurem, on labori töötaja lisaülesanne viia end selles valdkonnas kõige kõrgemale tasemele.

Anni Hartikainen: Eesti regionaalse nutika spetsialiseerumise strateegia paigutab mereressursside väärindamise just Lääne-Eestisse, kus vastavaid tegevusi aga hetkel ei toeta miski.

Kiiker märkis, et seni on ettevõtjad tootearendusega tegelenud põhiliselt ise. “Mõned on koostööd teinud ka ülikoolide teadusarenduskeskustega, aga uuringu käigus selgus, et enamik ei teagi sellisest võimalusest. Pusitakse ise, samal ajal tuleb ka tootmise olmeteemadega tegeleda ehk siis arendusele väga palju jõudu ei jätku,” nentis ta.

Labor saab pakkuda nii terviklikku tootearendusteenust kui ka konsultatsioone. Sellega paralleelselt tahetakse meremajanduse keskuses avada toidutoodete arenduse õppesuund spetsialiseerumisfookusega sinitoormele, sh kala, vetikas ja muud meresaadused. “Eestis praegu sellise fookusega teadusarendus puudub, aga trend on, et nii toidu kui ka mereressursside väärindamise teema läheb ülesmäge, nii riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasemel,” lausus Hartikainen.

Labori käivitamine oli läinud reedel jutuks ka kohalike kalandusettevõtjate ja -tegelastega. Firma Saare Fishexport omanik Arne Salong nentis, et suurema lisandväärtuse loomine ja võimalikult kõrge lõpptoodangu hind on kohaliku kalanduse tulevikku silmas pidades keeruline, kuid ainuvõimalik tee. 

Ka MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Heino Vipp nõustus, et teema on huvitav ja vajalik, kuid probleem on selles, et Saarte Kalanduse tegevuskavas ei ole tootearendust sees, mistõttu pole sellealaseid projekte võimalik rahastuse saamiseks esitada.

 “Aga me otsime võimalusi,” lausus ta.