/nginx/o/2019/04/16/11955067t1h0e73.jpg)
Fotokunstikeskuse Fotografiska Tallinna toidukontseptsiooni eest hakkab hoolt kandma Saaremaalt pärit tippkokk Peeter Pihel. Säästliku toiduvalmistamise kirgliku eestvedajana on ta seadnud eesmärgiks luua inspireeriv restoran, kus suhtutakse hoolivalt keskkonda ja valmistatakse toitu ressursihoidlikult.
Fotografiska kasutab fotokunsti jõudu, et ühendada ühiskonda, luua positiivset mõju ja tõmmata tähelepanu eri teemadele. See mõtteviis kandub otseselt üle ka restorani tegemistesse. “Oma visiooniga – inspireerida maailma teadlikumalt tunnetama – püüame tähelepanu pöörata sellele, mida me sööme ja joome, ning suunata inimesi jätkusuutlikumate harjumuste poole,” selgitas Pihel.
Fotografiska restoran on Piheli sõnul kantud kestliku naudingu ideest – loodud tippkokk Paul Svenssoni poolt, kus kontseptsiooni keskmes on toit, mis ühteaegu maitseb ja mõjub hästi. Sellise toidu- ja joogifilosoofiaga Fotografiska Stockholmi restorani on tunnustatud mitmete rahvusvaheliste auhindadega, sealhulgas 2017. aastal maailma parima muuseumirestorani tiitliga, mille andis välja Leading Culture Destination Awards.
Juunis avatav fotokunstikeskus Fotografiska Tallinn asub Telliskivi loomelinnaku südames hoones, mida seni on tuntud Punase Maja nime all. Restoran asub maja kõrgeimal korrusel, panoraamvaatega Toompeale ja Kalamaja piirkonnale. Söögikohas kasutatavate tarbeesemete puhul jälgitakse jätkusuutlikke põhimõtteid.
Näiteks töötajate põllede tekstiil saadakse vanadest telkidest ja lillekastid meisterdatakse Kuressaare Laurentiuse kiriku torniplekist.
Näiteks töötajate põllede tekstiil saadakse vanadest telkidest, lillekastid meisterdatakse Kuressaare Laurentiuse kiriku torniplekist, kasutatud küpsetusplaatidest saavad uued leivaalused ning veinipudelid saavad EKA tudengite abiga uue elu mõne muu tarbeeseme näol. Teeküünalde ja lõikelillede kasutamisest on sootuks loobutud.
“Me ei ole fine dining restoran, vaid pakume inimestele maitsvat ja ausat toitu, mille tegemisel lähtume põhimõttest “lehest juureni, ninast sabani”. Ehk et meieni jõudev värske kohalik tooraine leiab maksimaalsel määral rakendust, seda nii köögis mõnd rooga valmistades kui ka baarileti taga kokteili kokku segades,” rääkis Pihel.
Ta märkis, et minimaalsed toidujäägid, mis restoranis tekivad, pannakse kompostrisse, kus 24 tunni jooksul tekib nendest muld. “See omakorda antakse talunikele, kes restorani toorainega varustavad või teistele kohalikele söögikohtadele, kes näiteks maitsetaimi kohapeal kasvatavad.”