Eakad harisid end liiklemise alal

KAS RATAS ON KORRAS, uurib koolitaja Priit Lilleorg Velli Aarnise sõiduvahendit Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Kuressaare eakad jalakäijad ja ratturid kogusid ohutuks liiklemiseks hädavajalikke teadmisi.  

Eile kella üheks oli Kuressaare päevakeskusesse kogunenud veerandsada eakat, ent mitte üksnes seltskondlikul eesmärgil, vaid liiklusalaseid teadmisi hankima.

Maanteeameti rahastatava projekti raames toimuvad koolitused leiavad aset kahes jaos – kevadel ja sügisel. Eilne, kevadine koolitus oli mõeldud kergliiklejaile ehk jalakäijatele ja ratturitele. Samuti neile, kes liiklevad abivahendiga.

Juttu tuli liiklusreeglitest ja sellest, mis on reeglites aastate jooksul muutunud. Analüüsiti liiklusõnnetusi ja võimalikke ohte, arutleti, mida liiklejad ise saavad teha selleks, et liiklus oleks ohutum.

“Suunamärguandeid eakad ratturid paraku ei kipu kasutama – see on tõsine probleem,” märkis koolitaja Priit Lilleorg, kelle sõnul on tõsine murekoht ka ratturite vale paiknemine teel. “Väga paljud eakad tahavad sõita vasakul pool teeservas, see häirib aga ülejäänud liiklejaid ega ole lubatud,” selgitas ta.

Samuti ei pööra eakad ratturid piisavalt suurt tähelepanu enda liikluses nähtavaks tegemisele. “Kui neoonvesti kandjaid on õnneks üksjagu, siis kiivrit kannavad sõites kahjuks väga üksikud,” tõdes Priit Lilleorg.

Tema sõnul võivad inimeste käitumist liikluses mõjutada lisaks reeglite mittetundmisele ka ealised iseärasused – halvenenud nägemine või kuulmine.

Koolitaja hinnangul oli saarlastest publik aktiivne, küsides ja arutledes innukalt.  

“Mina olen nii jalakäija, jalgrattur kui ka autojuht ja seetõttu oskan meie liikluses toimuvat hinnata üsna mitmest seisukohast,” ütles koolitusel osalenud Velli Aarnis, kes seekord oli kohale tulnud rattaga. Aarnise sõnul huvitas teda eeskätt see, kuidas on ratturil kõige õigem ristmikku ületada ning mis puhkudel tuleb selleks rattalt maha astuda.

“Mina tulen ohutuse mõttes ikka jalgrattalt maha,” lausus Aarnis. “Nii on kõige kindlam.”

Tema sõnul on liikluses kõige nahaalsemad noored naisautojuhid. “Mehed on viisakamad ja kannatlikumad,” märkis Aarnis.

Ka Karin Truu liikleb oma sõnul nii jalakäija, jalgratturi kui ka autojuhina. “Autojuhina näen sageli, et jalgratturid ei pea reeglitest kinni,” lausus ta. “Seetõttu püüan ise jalgratturi rollis eriti tähelepanelik olla ja kõigist reeglitest hoolega kinni pidada. Väga tähtis on saavutada liikluses autojuhiga silmside – nii on mõlemal lihtsam.”

Kuna osa koolitusele tulnud eakaid oli kohale sõitnud jalgrattaga, vaadati koos koolitaja Priit Lilleoruga üle ka rattad ja nende tehniline seisukord. Kui sõiduriistal puudusid näiteks tuled, kell või helkurid, said needki vead parandatud – maanteeameti kulul.