/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2019/04/18/11961582t1h5b58.jpg)
Täna on vaikne laupäev – Kristuse ristisurmale järgnenud päev. Tasane ootuse päev enne ülestõusmispühi, mil ristirahvas saab taas rõõmustada Jumala poja ülestõusmise üle. Niisugune on nende pühade religioosne tähendus.
JUHTKIRI: Pühade tähendus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suur osa meie tänapäeva ühiskonnast nende pühade religioossest taustast kas ei hooli või isegi ei tea. Nii räägivad paljud meist, pidades silmas ajavahemikku suurest reedest esimese ülestõusmispühani, hoopis kevadpühadest, lihavõtetest või munadepühadest. Just see viimane nimetus on ilmselt tuntuim – nii mõnegi jaoks seostub see pikk nädalalõpp eeskätt traditsiooniga mune värvida ja koksida.
See aga valmistab meelehärmi kirikutegelastele, kes leiavad, et enamik usinaid “munakoksijaid” on unustanud nende religioossete pühade algse tähenduse ja tähtsuse. Samamoodi nagu Jeesuse sündimise pühast, jõuludest, on masside jaoks saanud hoopis suur kaubanduspüha. Ega`s me ühiskonda asjata usuleigeks nimetata.
Kindlasti on religioosseid traditsioone tähtsaks pidajad ja neist tavadest mittehoolijad aga ühel nõul, et nii ülestõusmispühad kui ka jõulud on aeg, mida veeta koos oma lähedaste ja armsate inimestega.