Kehv mullaviljakus ei lase saarlastel liidriks tõusta

Foto: unsplash.com/GAbriel Jimenez

Üks põhjus, miks Saaremaa piimafarmid keskmise toodangu osas kunagi Eesti parimaks ei saa, on saaremaine kehvem mullaviljakus.

Sel aastal keskmise toodanguga 14 000 kilo piirimaile pürgiva Raplamaa piimatootja Kaiu LT juhatuse liige Margus Muld avaldas ühe peamise põhjuse, miks Trigon Dairy Farming Estonia gruppi kuuluvatel Kaiu LT-l ja Kärla PÜ-l on väljalüps erinev. “Kindlasti on meil Kaius paremad mullad kasutada söödatootmiseks, kui on Saaremaal, ja tundub küll niimoodi, et pole tagasi teha millegi arvelt,” rääkis Muld, kelle sõnul annab Kaiu kõrgele toodangule oma osa ka uus farmihoone, kus on rohkem ruumi. Mullu lehma kohta Eestis rekordilised 13 239 kg lüpsnud Kaiu edestas Saaremaa farmi lehma kohta 1044 kiloga. Käesoleva aasta esimese kolme kuuga on Kärla Raplamaa tootjast lehma kohta maas  juba 614 kiloga.

Olgu saarlastega, kuidas on, ent Kaiu väljalüpsile ei saa toodangunäitajatega ligidale ka mandri tootjad. “Ei saa, sest meil on seal loomakasvatusjuht Marje Pesti ja teist Marjet on raske leida,” põhjendas Margus Muld. “Tema igapäevaselt tegeleb sellega, et piimatoodang nii kõrge oleks.”

Kõrge toodangu tagab loomade järjepidev jälgimine. “Monitoorime haigusi, jalgade tervist ja kui mingi näitaja hakkab paigast ära minema, siis oskame kohe sellele tähelepanu pöörata. Monitoorimine ja jälgimine ongi asja võti,” rääkis piimatootja.

Margus Mulla sõnul piiravad toodangut eelkõige tootja teadmised ja oskused. Geneetika lubab juba praegu toota lehma kohta 17–18 tonni, võib-olla isegi rohkem. “USA mehed arvavad, et ka 20 või enam lehma kohta pole tulevikus laktatsiooni keskmisena võimatu,” lausus Muld. Trend nii Eestis kui ka terves maailmas on sinnapoole, et tootlikkus lehma kohta tõuseb ja loomade arv väheneb.