/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/26/11979650t1hae27.jpg)
Tarmo Tederi minevikuromaani “Kuuskümmend aastat hiljem” teine jagu vaatleb Jaan Mõtuse poisipõlve lõpuaastaid.
Tarmo Tederi “Kuuskümmend aastat hiljem” sai järje
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui romaani avaosa on suisa 679 lehekülge paks, siis hiljuti müügile jõudnud teine jagu mahub poole õhemasse köitesse ehk 311 leheküljele. Autori sõnul on selline materjali jaotus tingitud teose kompositsioonist.
“Pidi teatava aja kokku võtma ja seda suuremale mahule laiali jaotada ei olnud mõtet,” selgitas ta.
Teine osa käsitleb Jaan Mõtuse elu perioodil 1974 kuni 1979. Põhiliselt hargneb tegevus Saaremaal, aga sisse tuleb ka paar aastat mandril, rõhuga põhiliselt Talllinnal. “Poisipõlve lõpp ja meheks saamine, aga see viimane pigem jutumärkides,” nentis Teder.
Kirjaniku sõnul on romaani kolmas jagu käsil ja trükivalgust näeb see ehk aasta pärast. “Plaane väga täpselt teha ei tahaks. Tuleb nagu tuleb, kogu aeg ei taha kirjutada ka,” märkis ta ja lisas, et kolmas osa võiks ajaliselt jõuda kusagile 1988. aasta kanti. “Päris iseseisvuse taastamiseni vist välja ei vea. Aga ma ei ole ka päris kindel, kuhu piiri tõmban,” sõnas Teder.
“Kuuskümmend aastat hiljem” teise jao esitlus ja kohtumine lugejatega on plaanitud 12. juunile Torgu raamatukogus Iidel.