Mehed! Teie hobused põlevad!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Saarte Hääl

Viimastel aastatel on elu muutunud järjest pöörasemaks. Riigi kiirest arengust innustunult püütakse ise ka ikka kõrgemale ja kaugemale. Sageli tundub siiski, et püüdluste eesmärk ei ole päris selge ning valitud vahendeid läheks tarvis hoopis teiste eesmärkide saavutamiseks.

Ei jätku aega või tahet vildakate valikute märkamiseks, ei osata või ei juleta vale kursi puhul kujundlikult öeldes käsipidurit tõmmata või ligimest hoiatada, säästa ettearvamatutest tagajärgedest.



Möödunud nädalavahetusel Lääne politseis registreeritud ja artiklis üldistatud sündmuste virrvarr kajastab ja kujutab ilmekalt mitme viimase aasta tendentse. Kahjuks. Loodetavasti on õudne lõpp käes ning lõputu õudus saab läbi.



Gümnaasiuminoorte rebaste ristimise pidu kasvab üle labaseks joomapeoks, kus osalejad ei pea miskiks viisaka käitumise reegleid. Teatavasti tuleb külla minnes kenasti käituda ning külalislahke pererahva lahkust ei tohi kuritarvitada. Kahjuks läheb see meelemürkide mõjul või olematu lastetoa tagajärjel meelest ja tulemuseks on kaos, mille käigus ei peeta paljuks ka appi kutsutud politseinike tööauto esiklaasi purustada. Ehk oleks kõik jäänud mõõdukuse ning lihtsalt toreda peo raamidesse, kui rebaste ristimise kena traditsiooni saaks näiteks kooliruumides järgida.



Usun, et koolipapadel ei ole selle vastu midagi, kuid kindlasti on tarvis nendepoolset abi ja head nõu noortele, kes oma suurepäraseid organisaatorivõimeid vaka all juba ei hoia. Või ehk on noortel inimestel ka vanemad, kes võiksid oma võsukesi suunata? Lastetuba kujuneb ikkagi selliseks, millisena kodu seda pakub.



Samuti ei maksa unustada ärihuvidest kannustatud ruumide rentijat, kes on lisaks saamahimule kohustatud ka uurima, kes on rentija ja missugused on tema kavatsused. Käegakatsutav oli antud juhtumil ainult põhjustatud materiaalne kahju. See, mis noorte inimeste sisse jäi, on meile teadmata. Missugust mõju see avaldab ja millisel moel ning millal, seda ei oska keegi arvata.



Valdavalt alaealistest koosnev noorte seltskond käis viinarallil. Kasinad sõiduoskused, valesti valitud kiirus ning lahtised turvavööd. Tulemuseks alaealise juhiõigusteta autojuhi hukkumine ja kaasreisijatel rasked vigastused.



Hukkunud noormees sõitis isa autoga ning osturallil käidi läbi ka bensiinijaamast. Mingil moel osutus võimalikuks alaealise poolt auto kasutamine, millega sõideti ringi ja külastati ka avalikke kohti. Keegi ei informeerinud politseid. Keegi ei üritanudki noori inimesi takistada.



Olgu ikka julgust sellistest asjadest politseile teada anda ning anda sellega meile võimalus sekkuda ja otsustavalt tegutseda, sest võimatu on ju see, et meid igale teelõigule jagub. Sel korral sai politsei tegelema hakata vaid kurbade tagajärgedega: registreerida teate liiklusõnnetusest ja asuda asjaolusid välja selgitama.



Alkoholijoobes seltskonna rallimine ja politsei peatumismärguande eiramine tõi kaasa teelt väljasõidu ning auto süttimise. Õnneks sellel korral hukkunuid ei olnud. Usun, et võime siinkohal kummarduse teha minu kolleegidele, kes kiirelt tegutsedes suutsid noored uljaspead autost välja aidata ning ära hoida veelgi raskemad tagajärjed. Mõned tunnid hiljem toimus liiklusõnnetus viie inimesega, kellest üks hukkus ning ülejäänud seltskond lendas autost välja.



Laupäeva hommik jäi elu viimaseks 15-aastasele neiule, kes paiskus juhitavuse kaotanud autost välja ning hukkus üle katuse rullunud auto alla jäädes. Juhtunu tunnistajateks oli neli temast pisut vanemat neidu-noormeest, kes ka ise kõik viga said. Asjaolud olid sedavõrd segased, et esialgu ei õnnestunudki sotti saada, kes autot juhtis, ning täpsustamist vajavad teisedki olulised detailid. Kellegi



südametunnistus peaks praegu tugevalt mõistuse uksele koputama. Põhjusteks jällegi alkohol, valesti valitud kiirus, lahtised turvavööd.



Mõlemas traagilise lõpuga õnnetuses olid osalised noored inimesed. Lausa imelik on sellist rumalust kohata ikka ja jälle. Tihtipeale jääb mulje, et mõnel inimesel hakkab valus, kui natukenegi mõtlema peab. Aga kusagilt need inimesed tulid ja kuhugi nad suundusid. Keegi saatis neid teele ja keegi jäi neid ootama. Kas kõik, kes nende sündmuste ja inimestega kokku puutusid, saavad rahulikult magada? Loodan südamest, et mitte niipea.



Juurdlust toimetavad asjatundjad. Loomulikult suhtleb politsei kõikide asjaosalistega. Kahjuks ei ole see lahendus, vaid lihtsalt olemasoleva vormistamine ning tulevikku suunatud tegelemine asjaosalistega. Kahte noort inimest enam ei ole, paljude tervis ja tulevik on kahjustatud meelemürkidest või mõtlematust tegevusest selliselt, et seda ei ole võimalik tagasi pöörata.



Teeb rõõmu, et järjest rohkem on loodud võimalusi noorte vaba aja sisustamiseks. Järjest sagedamini võib näha maa- või raehärrade ning teiste riigis väga oluliste ametimeeste osalusel avatavaid noortele mõeldud rajatisi. Kahjuks tuleb tunnistada, et paljudel juhtumitel sellega pidu lõpebki. Piisavalt võib tuua näiteid elust enesest, kus näiteks staadionid on lihtsalt lukus. Sedasi jääb kohati mulje, et keerulisem on pääseda staadionile kui kodust auto võtmed nihverdada või lihtsalt joomapidu korraldada. Kas sellise valiku ette seadmine on õige? Kindlasti mitte!



Ahastama paneb, et noorte inimeste huvid on suuresti suunatud hoopis kõrvalistele tegevustele või toimetatakse õigeid asju täiesti valel viisil. Oleks hädasti tarvis, et kõigil meil oleks keegi, kes hüüaks õigel ajal: “Mehed! Teie hobused põlevad!” Ehk jääb mõni mõtlematus tegemata ja mõni noor elu saab täiskäigul edasi minna. Kahjuks on praegu mitmed hobused lahti sidumata jäänud ja heinakuhi põleb valusa leegiga!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles