Huvitav, kes siin peremees on?

Foto: Saarte Hääl

Ei ole väga lugejasõbralik kõneleda statistikast, kuid ilma ei saa. Usun, et neli korda aastas ei tee paha vaadata politsei statistikat ilma emotsioonideta. Vaatame siiski rohkem tendentse nii väheste numbritega kui võimalik.

Viimastel aastatel on registreeritud kuriteod vähehaaval, kuid pidevalt vähenenud. Erandiks ei ole ka selle aasta üheksa kuud.

Lääne regioonis, mis hõlmab Pärnu-, Rapla-, Järva-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaad, on võrrelduna möödunud aasta sama perioodiga registreeritud 4232 kuritegu, mis on 228 võrra vähem kui möödunud aastal ning 459 võrra vähem kui 2005. a.

Vägivallakuritegude osa kahjuks suureneb. Kindlasti on osaliselt tegemist inimeste teadlikkuse kasvu ning politsei usaldusväärsuse tõusust tingitud põhjustega. Mõtlen siinkohal kehalise väärkohtlemise juhtumeid, mida alles mõned aastad tagasi menetleti erasüüdistuse korras, s.t menetluse alustamine oli inimesele keeruline ja segane ning aastas registreeriti selliseid juhtumeid üksikuid. Tänavu oleme neid registreerinud 477.

Selles valdkonnas on praegu olukord inimsõbralikum, tuleb vaid politseile teada anda ning edasine menetlus laabub. Suure osa kõnealustest süütegudest annavad perevägivalla juhtumid. Õnneks on sel aastal vähenenud registreeritud mõrvad ja tapmised. Samas on neid siiski kokku viis ja nii raskete kuritegude puhul ei saa rääkida, et olukord on hea enne, kui ei ole ühtegi sellist juhtumit. Siinkohal tänan kõiki inimesi, kes on politseid aidanud nende raskete kuritegude avastamisel.

Narkokuritegudest rääkides peab märkima, et registreeritud on neid samal tasemel möödunud aastaga, kuid konfiskeeritud narkootiliste ainete kogused on suuremad ning politseile laekuva informatsiooni hulk on selline, et oleme hädas selle realiseerimisega.

Kuna tegemist on kuritegudega, mille puhul “kannatanu” politseile teatama ei tule ja mille avastamiseks ja tõendamiseks tuleb palju aega kulutada, siis on see üks kallimaid ja töömahukamaid töölõikusid politseitegevuses üldse. Samas on narkosüüteod väga küünilised, kuna nad on suunatud inimeste tervise vastu. Eriti vastutustundetu on noorte hulgas narkootiliste ainete levitamine, sest noore organismi kahjustused võivad olla pöördumatud.

Narkootikumidega kaubitsemine on kurjategijate üks suuremaid tuluallikaid ja mida rohkem me suudame narkootikume konfiskeerida, seda suurema “augu” põhjustame kurjategijate rahakotis. Sellel aastal oleme Lääne regioonis narkootilist ainet konfiskeerinud turuväärtusega ca 450 000 krooni.

Mahukaima osa moodustavad varavastased kuriteod, mis näitavad ka kõige suuremat vähenemise trendi. Sellel aastal oleme registreerinud kokku 2014 varavastast kuritegu, mis on 422 võrra vähem mullusest.

Langusele on mõneti kaasa aidanud jõustunud seadusemuudatus, kuid kuna valdavalt on tegemist sotsiaalset laadi kuritegudega, siis üldise elujärje paranedes ning tööhõive suurenedes on varavastaste kuritegude arv määratudki vähenemisele.

Alaealiste toime pandud kuriteod on jäänud samale tasemele (kokku 381), kuid 192 võrra on tõusnud joobes kurjategijate osa (kokku 958) ning 61 võrra varemkaristatud isikute osa (kokku 974).

Positiivne on see, et kuritegusid panevad toime valdavalt „vanad olijad” ja uusi ei ole sellel aastal peale kasvanud. Samas on joobes isikute osa tõus negatiivne näitaja ja alkoholipoliitika kujundajatele mõtlemisaine. Väidan, et joobes isikute vähenedes vähendame ka kuritegusid, kuna tegemist ei ole ainult potentsiaalsete kurjategijatega, vaid pahatihti ka ohvritega.

Registreeritud väärtegusid on sellel aastal 9862 võrra rohkem möödunust ning kokku registreerisime neid 37 692.

Peatähelepanu on pöördunud liiklusele, kuna liiklusõnnetuste statistilised näitajad on arenenud Euroopa riikidega võrreldes viletsad. Samuti kinnitavad uuringud, et inimeste turvalisusega seotud hirmudest prevaleerib hirm saada kannatada liikluses.

Ükskõik, kas liiklusõnnetused toimuvad ebaõige kiiruse valiku või joobe tõttu, on tegemist ülbuse, rumaluse ja hoolimatusega kaasliiklejate suhtes.

Politsei ei ole seda meelt, et ainult karistustega saab olukorda liikluses parandada, kuid subjektiivse riski tõstmine on üks vahend paljudest. Pealegi on see politsei kui järelevalveorgani üks peamisi ülesandeid. Sellest tulenevalt on liiklusseaduse rikkujate arv kasvanud 8401 võrra ehk 26 420-ni.

Alkoholiseaduse rikkujate arv on suurenenud 17%. Kahjuks on 660 võrra tõusnud ka alkoholiseaduse rikkumiste arv, mille on toime pannud alaealised, jõudes 2225-ni.

Osalt on alaealiste toimepandud õiguserikkumiste tõusu põhjuseks muidugi politseipoolne aktiivne töö noorte suunal, kuna see on üks meie peamisi eesmärke. Teisalt on meil kõikidel vaja kõvasti pingutada, et järelkasvust ikka asja saaks.

Sellel aastal oleme avastanud 62% kuritegudest, mis tähendab, et 10 kuriteost rohkem kui 6 oleme suutnud avastada.

Politsei veelgi tulemuslikumaks tööks ootame kõikide kaasabi. Pean silmas nii politsei kiiret informeerimist õiguserikkumistest kui ka läbi igapäevase hoolikama ja tähelepanelikuma käitumise üldise turvalisuse tagamist inimeste endi poolt.

Eestlased on iidsetest aegadest saadik olnud tuntud kui visa ja töökas rahvas, kelle lapsed ja loomad kasitud ning majapidamine alati korras. Tänasest turvalisusest rääkides jäävad kõlama märksõnad: ülbus, hoolimatus, joomine ja noorte õiguserikkumised. See ei lähe kuidagi kokku meie ajalooga. Vägisi tekib küsimus: kes siin peremees on?

Hoiame oma majapidamise korras, vaatame laste järele ning oleme uhked (mitte ülbed) selle üle, mida saavutanud, ja rõõmsad (mitte purjus), et meie oleme siin peremehed! Oleme siis head peremehed.

Et muutlik ilm ei üllataks ebameeldivustega

Aastaaegade vaheldumine on iga-aastane paratamatus, aga eks ikka kipub mõni asi justkui ootamatult tulema. Ikka juhtub sügis-talviste muutlike tee- ja ilmaoludega õnnetusi, mida õigete sõiduvõtete ja -kiiruse valikuga oleks võimalik kas päris ära hoida või viia riskid miinimumini.

Juba on öiseid miinuskraade ning kohati on sadanud ka esimest lumelörtsi. Mootorsõidukite juhtidele tähendab see kohustust vaadata oma sõidukite tehnoseisund kriitilise pilguga üle. Tasub kontrollida, kas autol on all nõuetekohased rehvid ning kontrollida klaasipuhastajate töökorras olemist, sest kulunud klaasipuhasti ei taga vajalikku nähtavust. Praeguste ilmade ja aastaajaga arvestades teame, et pimedat aega on üha enam. See tähendab kindlasti vajadust kontrollida sõiduki valgustusseadmeid –  kas  kõik vajalikud valgustid põlevad, kas esilaternad on vastavalt nõuetele reguleeritud ja kas nende klaasid on puhtad.

Kõigil juhtidel, eriti aga väheste sõidukogemuste omajatel, tuleb meeles pidada, et halbade ilmade saabumisel peab arvestama sellega, et sõiduvõtteid tuleb suvega võrreldes korrigeerida. Sügis-talvisel perioodil tuleb autojuhtidel meeles pidada, kuivõrd oluline on teeoludega arvestamine, tee- ja ilmastikuoludele   vastava sõidukiiruse valimine, et mitte seada ohtu oma ega ka teiste liiklejate elu ja tervist.

Teede serva paigaldatud liiklusmärgid osutavad suurimale lubatud sõidukiirusele, aga ei kohusta nii kiiresti sõitma. Kui ikka ilm on sajune, nähtavus piiratud või teeolud halvenenud, ei tasu häbeneda ka aeglasemalt sõitmist, sest olulisim on ohutult sihtpunkti jõuda.

 Praegusel lehtede langemise ajal tuleb ettevaatlik olla ka lehtedega kaetud teedel-tänavatel, sest märgadel lehtedel sõitmine on üsna sarnane jääl sõitmisega. See tähendab, et ka väikese eksimuse korral võib auto juhitavuse kaotada ning tagajärjed on ettearvamatud. Samuti tuleb arvestada sellega, et niiskena näiv asfaltkate võib tegelikult olla jääs.

Pikemate vahemaade läbimisel tasub kindlasti aega varuda, et mitte kohustada end riskima.

Jälgigem ilmaprognoose, kontrolligem sõidukite tehnoseisundit, valigem sobivad sõiduvõtted ning jõudkem turvaliselt sihtpunkti.

Lääne politseiprefektuur