:format(webp)/nginx/o/2020/12/08/13519691t1h59f5.jpg)
/nginx/o/2019/04/28/12000278t1hdb4c.jpg)
Üht õiget kolhoosipidu ei peeta ilma klimbisupita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeval toimus Muhus Toomal üks isevärki ettevõtmine – 49. aasta stiilis kolhoosipidu. Kokku oli kutsutud oma küla “kolhoosnikud” ja ka naabrid.
Tervitussõnad ütles kallitele seltsimeestele-veteranidele kolhoosist “Tormipoeg” Meelis Mereäär Muhu muuseumist. “Pidu on kokku kutsutud selleks, et tähistada rahvakirjaniku Juhan Smuuli 86. sünniaastapäeva ja ühes sellega meenutada möödunud tööpäevi “Tormipoja” kolhoosis,” lausus Mereäär ja lisas, et peo organiseerisid Koguva küla selts ja Muhu muuseum.
Kõigepealt meenutati Juhan Smuuli tema enda loodud lauluga, mis algab sõnadega: “Meri tuuleta on harva…” Pärast seda kinnitati keha klimbisupi ja rullbiskviidiga ning õhtu edenedes saabusid taidlejad Tornimäelt eesotsas esimees Kaarel Kesvakesega ehk Pöide sovhoos, kes esitasid põimiku kolhoosiaegsetest lugudest.
Piduõhtu jätkus Juhan Smuuli tekstikatkete ettelugemisega raamatust “Kirjad Sõgedate külast” ja üleküsimistega, et kas ikka niimoodi oli, nagu kirjanik kirjutab. Üldiselt leiti, et “eks see asi ikka elust endast ole võetud küll”. Peolisi oli kolmekümne ringis ja pidu jätkus õhtul poole kümneni.