Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/12/08/13519691t1h59f5.jpg)
/nginx/o/2019/04/28/12000590t1h3803.jpg)
Reedel olid kõik ajaloohuvilised oodatud Kuressaare kultuurikeskusse näituse “Pärnu – kindluslinnast kuurordiks. Pärnu 170” avamisele.
“See on väike kummardus Kuressaarele, sest me ei tulnud siia vaid ennast näitama ega uhkeldama. Pigem ikka näitama ja rääkima sellest, et meie linnadel on väga palju ühist,” rääkis näituse kuraator ja koostaja Tiit Kask.
Kuna Kuressaare on olnud Pärnule suuresti eeskujuks kuurortlinnaks kujunemisel, siis valiti just Saaremaa “pealinn” esimeseks kohaks, kus näitust väljaspool Pärnut kõigepealt eksponeerida. “Näitus on väljund 6–8 aasta tööle ja antud juhul läks ettevalmistamine lühemalt, sest eeltöö oli tehtud,” ütles Kask, kes on tegelenud selle temaatikaga viimased 8 aastat.
Näituse avamisel tuletas Pärnu linnapea Mart Viisitamm meelde, kui vähe me teame oma linnadest, näiteks kui paljud teavad, kaua on Pärnu olnud kuurort. “Õige number on aga 170, sest just tänavu peab Pärnu kuurortlinnana oma 170. juubelit,” rääkis linnapea Viisitamm.
Eesti tuntuimale merekuurordile pandi alus 1838. aastal, mil asutati esimene supelasutus ja tõestati teaduslikult Pärnu lahevee ravitoime.
Kuressaare abilinnapea Argo Kirss tõdes rõõmuga, et Pärnu on otsustanud oma sünnipäeva puhul üht pidu pidada oma väikese naabri juures, ehk siis ei ole ära unustanud Kuressaaret, mis on samuti üsna pika ja värvika kuurordiajalooga. “Saaremaa tervikuna suudab Pärnule kuurortide osas konkurentsi pakkuda,” arvas Kirss.
Näitus on koostatud Pärnu muuseumi, Eesti riigiarhiivi, Eesti ajalooarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi, Linda Veike ja Jaan Moigi erakogude, kirjalike allikate, foto- ning kaardimaterjalide ja esemete baasil. Tiit Kask tegi avamisel lühikese ekskursi läbi Pärnu kuurordi ajaloo, tutvustades väljapanekut ning esitledes üht kõige rohkem seda osa Pärnu ajaloost mõjutanud linnapead, härra Brackmanni.
Vasakult proua ja härra linnapea Oscar Alexander Brackmann koos supelinspektor Karl Schultziga uurivad seinal eksponeeritud imelikke rannaehitisi.