Mereharidus jätkub Saaremaal!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline mõte on idanema pandud, et hakkaks Saaremaal mereharidust pakkuma, merenduse valdkonnas kõrghariduslikku õpet. Suurepärane mõte!
Eeldused on head:
• põhiressurss − tuul ja vesi − on omast käest võtta;
• lisaks mereline elulaad, traditsioonid ja kultuur, huvi ja tahe;
• arenev ettevõtlus merel ja maal − hoogne ja tulemuslik edasiliikumine väikelaevaehituse sektoris ning reisijateveol, sadamaehitus, uued teenused, mereturismi võimalused jne;
• ning lõpuks, loogiline jätk sissetöötatud haridusmaastikul − Orissaare Gümnaasium teeb juba ligi kaks aastakümmet tänuväärset tööd noortega, gümnaasiumitunnistusele lisaks saavad õpilased mitmeid merenduserialadega seotud oskusi ja kinnistub huvi meresõiduga seotud ametite vastu, nii on neil hea võimalus õpinguid jätkata; ka Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium pakub üldainetele lisaks merendusõpet; ning meie ametikool on ainuke kutseõppeasutus Eestis, kus õpetatakse paadiehitust ja jätkamine inseneriõppes annaks mitmetele noortele võimaluse suurepäraseks arenguks.
Saaremaa – ajalooline “mereriik”
Aegade jooksul on Eestimaa randades tegeldud kalapüügiga, laevaehitusega, meresõiduga ja meremeeste ning laevaehitajate koolitamisega.
Esimene merealane kool Eestis asutati 1715. aastal Tallinnas, hiljem ka mitmes teises Eesti linnas, sealhulgas 1891. aastal Kuressaares, kus merendusõpe kestis etapiti kuni 1944. aastani. Praeguseks on mereharidus koondunud peamiselt Eesti Mereakadeemia juhtimise alla, kellele kuuluvad ka Merekool ja õppekeskused Pärnus ning Tartus, üle Eesti on mitmeid merenduse klasse, kus kutseõppe raames erialadega tutvust tehakse. Merendusklassid ja õppekeskused teevad Mereakadeemiaga tihedasti koostööd.
Merendusõpe Kuressaares saab alata samuti ainult koostöös. Keegi ei hakka kellelegi “ära tegema” ega “ära panema”, vaid proovime hea eesmärgi nimel jõudusid ühendada. Alustame uue õppekava − laevaehitusega, kindlasti tulevad arutuse alla ka Mereakadeemia teiste erialade õppekavad, kas või osalise õppimisvõimalusega Kuressaares.
Väikelaevaehituse eriala rakenduskõrghariduse õppekava on just puuduv lüli hariduspüramiidis. Kutseõppe tasemel ettevalmistus toimib, samuti on võimalik laevaehitajaks õppida magistriprogrammis Tallinna ja Helsinki tehnikaülikoolide koostöös.
Uue õppekavaga hakatakse Kuressaares koolitama kõrghariduse 1. astme spetsialiste, ehk siis neid ehitusinsenere, kes vastavad kutsestandardi "Väikelaevaehituse insener IV" taseme nõuetele. Plaanis on ühendada mitme kõrgkooli jõud ja luua ühisõppekava, mis Riigikogus vastu võetud seadusemuudatuste valguses on nüüd Eestis täiesti võimalik.
Ühisõppekavas ühendatakse Eesti Mereakadeemia teadmised merendusõppest ja Tallinna Tehnikaülikooli kompetents ehituse ning materjaliteaduste valdkonnas. Veel on partnerina kaasatud Soomes Kotkas asuv Kymenlaakso Rakenduskõrgkool, kellel on olemas väikelaevaehituse inseneride väljaõppeks väga head õppelaborid.
Kõik head asjad ei pea Tallinnas olema
Et miks Kuressaares? Traditsioonidest ja tuulest ning veest oli juba eespool juttu. Lisama peaks veel − regionaalpoliitika. Kõik head asjad ei pea Tallinnas toimuma, kuigi see võib tunduda esmapilgul kõige ökonoomsem, mõistlikum ja mugavam.
Parim ja ökonoomseim lahendus mingis harupoliitikas võib pikemas perspektiivis kogu riigi tasakaalustatud arengule vastu hakata töötama.
Kõrgharidustasemel õppimisvõimalus kohapeal ning innovaatiline atmosfäär toob piirkonda juurde uusi õppureid ning haritud spestialiste, kes aitavad tugevdada Saaremaa kui atraktiivse õppe-, elu- ja töökeskkonna mainet. Piirkond muutub elujõulisemaks ja jätkusuutlikuks ega jää lootma ainult riigi toele. Piirkond aitab ennast ise.
Ja kõrgharidusel on selles protsessi täita väga oluline roll, kõrgharidustasemel kompetentsus on regiooni arengupotentsiaali üheks tähtsamaks indikaatoriks (vt Linnaregioonide arengupotentsiaali analüüs. Siseministeerium 2002).
Kõrgharidus oluline
Rõhutan kõrghariduse tähtsust, kartmata tavapäraseid vastulauseid, et haridussüsteem on niigi kõrghariduse poole kiivas ja et meil on vaja tegelikult ette valmistada pigem kutsehariduse tasemel oskustöölisi.
Kui lugeda Majandus- ja Kommunikatsioonimisniteeriumi poolt avaldatavaid iga-aastaseid tööjõu vajaduse prognoose, siis rõhutatakse seal korduvalt: “Üha rohkem hakkab rolli mängima töötajate võime ning tahe muutustega kaasas käia ning valmidus ennast pidevalt täiendada. Kuna suur hulk tulevasi spetsialiste kasvab välja oskustöölistest, on väga oluline, et ka oskustööliste ettevalmistamisega tegelevates institutsioonides antav haridustase soodustaks neil hiljem keerulisemate oskuste ja teadmiste omandamist.”
See tähendab, et põhikoolijärne esmane valik võiks olla gümnaasiumi asemel rohkem kutsekool, kuid ka kutsekoolist peaks hoopis suurem osa pürgima hiljem kõrghariduse suunas, kui me tõesti teadmispõhisest majandusest rääkida ja unistada tahame.
Aasta alguses ilmus ajakirjas “Haridus” (1-2/2008) Liis Roodla ja Tiina Jäägeri artikkel “Elukestev õpe müütide võrgus”.
Ühe müüdina nimetavad autorid väidet − kõrgharidus toodab töötust. Ning kummutavad seda müüti: “2010. aastaks on Euroopas 15% n-ö uutest töökohtadest mõeldud neile, kellel on baaskutseoskused ning 50% töökohtadest nõuab kolmanda taseme haridust (=kõrgharidust). Praegused põhikoolis õppijad jõuavad tööturule just selleks maagiliseks 2010. aastaks, mil vajadus põhikoolijärgse kutsekooli haridusega töötajate järele järjest langeb.”
Artikli autorid on nõus, et kutseõppe propageerimiseks on vaja teha tugevat tööd, kuid seda ei tohiks teha kõrgharidusele vastandamise kaudu.
Meil on vaja eelkõige inimesi, kes on valmis elukestvaks õppeks, keda huvitab enese arendamine, pidev täiendamine ja juurde õppimine, seda nii oma isiksuse arendamiseks kui ametialase kompetentsi tõstmiseks.