Koostöö muudab väiksed suureks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Saarte Hääl

Elanike ja majanduse ühte keskusesse koondumine on lõppkokkuvõttes ühiskonnale kulukam. Seetõttu on kõik Euroopa suuremad riigid rakendanud regionaalse arengu poliitikat, et tasakaalustada vabaturu tekitatavat koondumist. Eesti sektorpoliitika on ääretult enesekeskne, regionaalpoliitilisi jm mõjusid küll (heal juhul) hinnatakse, kuid selleni pole jõutud, et mingi sektori poliitikat kavandades juba regionaalpoliitikat arvestataks.

Paljudes asjades saaks eeskuju võtta naaberriikidest. Näiteks põhjanaabrite lähenemisest. Soomes on töötatud välja hariduse regionaalstrateegia, kus nähakse ette ühtlaselt riiki katvat võrku alates alusharidusest ja lõpetades teadusuuringutega.



Üleriigiliselt nõutakse haridusasutuste regionaalstrateegiate koostamist (piirkonna kutse-, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide koostööks) ning ka selle järgimist jne.



Eestis on piirkondade tasakaalustatud arengu huvides käimas ja kavandamisel rida häid algatusi, seda nii omariikliku raha kui ka Euroopa Liidu fondide toel: maakondlikud arenduskeskused, regionaalne innovatsioonistrateegia, klastriarendusprogramm, tööstusalade ja kompetentsikeskuste arendamise programm jne. Oluline on suunata need algatused koostööle, et iga programmi jaoks ei loodaks regioonis omaette täitekanalit, vaid kõik jõud oleksid suunatud koostöövõrgustikku.



Teovõimelise koostöövõrgustikuna on end näidanud ülikoolide regionaalsed kolledžid. Eestis on väljaspool Tallinna ja Tartut 8 avalik-õiguslike ülikoolide kolledžit: Tartu ülikoolil Pärnus, Viljandis, Türil ja Narvas, Tallinna ülikoolil Haapsalus ja Rakveres ning Tallinna tehnikaülikoolil Kohtla-Järvel ja Kuressaares. Kolledžid on hajutatud ühtlaselt üle Eesti nn linnaregioonide keskustesse. Eesti territooriumil on välja kujunenud 12 linnaregiooni, mis kattub valdavalt maakondliku jaotusega. Tallinna ja Tartut välja jättes on ülejäänud 10-st linnaregioonist kolledžid olemas 8-l, puuduvad need vaid Valgas ja Võrus, kusjuures viimases on kõrgharidustasemel õpet pakkuv Võru kutsehariduskeskus.



Kolledžid pakuvad kohaliku ettevõtluse vajadustele vastavat tasemeõpet, täienduskoolitust ja konsultatsiooni, kasutades emaülikoolides olemasolevaid teadmisi. Kolledžitest on võimalik leida tuge ka innovatsiooni- ja klastriarendusele, arengustrateegiate väljatöötamisele ning uuringute läbiviimisele, kujundades neist ühtlasi regionaalsed kompetentsikeskused, kes ühendavad koostööks avaliku sektori, piirkonna haridusasutused, ettevõtted ning mittetulunduslikud ühendused.



Väikelaevaehitajate klastriarendus Saaremaal


Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi klastriarendusprogrammis oli esialgu kindel seisukoht, et klastritest räägime vaid üle-eestilises mastaabis, sellele seisukohaväljendusele järgnes selgituseks trafaretlause − Eesti on Euroopa Liidu mõttes üks regioon ja mingitest väiksemates regioonides toimuvatest initsiatiividest pole selle programmi mõttes põhjust rääkida, kuna need on nii väiksed ja tähtsusetud... Ometigi võtsid Saaremaa väikelaevaehitajad julguse end sinna programmi aktiivselt toppida − ja visadus viis sihile!



Esitatud huviavalduses programmis osalemiseks põhjendasime oma osalussoovi:


Regiooni laevaehitussektori prognoositav käive 2008. aastaks on 400 milj Eesti krooni, 95% toodangust eksporditakse. Kui 2004. aastal moodustas laevaehituse käibemaht Saaremaa tööstuse kogukäibest 16% (Eestis 4%), siis 2008. aastal võib sektori käibe osakaaluks kujuneda juba 20–25%.



Viimase nelja aastaga on Saaremaa laevaehitussektori käive kahekordistunud (2004. aastal 181 milj, 2008 ca 400 milj kr) ja prognooside kohaselt võib sektori käive 2009. aastaks moodustada juba veerandi kogu Saaremaa tööstuse käibemahust.



Väikelaevaehituses on hõivatud üle 300 saarlase, kaudselt laevaehitusega seotud töökohti on veelgi rohkem (kohalikud allhankijad, haridusasutused, sadamad).



Võrreldes teiste Eesti regioonidega on Saaremaal väikelaevaehitus kordades suurema osatähtsusega ja selle põhjuseid ei ole raske aimata: siin on laevu ehitatud nii kaua, kui keegi mäletab.


Siin on tööstusharule suhteliselt sobiv infrastruktuur ja kõrge merekultuur, siin on küllaltki suur purjesportlaste kontsentratsioon, Kuressaare ametikoolis pakutakse Eestis ainsana paadiehituse kutseõppe programmi ning loogilise jätkuna on TTÜ Kuressaare kolledž koostöös Eesti mereakadeemiaga asunud välja töötama väikelaevaehituse inseneriõppe programmi.



Ühesõnaga − saarlased lihtsalt teavad, milline peab üks öige paat olema ning kuidas seda ehitada.


Riigi majanduspoliitika ja regionaalarengu seisukohast vaadatuna on elujõuline tööstus piirkonna arengu jaoks äärmiselt oluline, sest Saaremaa majandus sõltub turismihooaegadest. See muudab regiooni omakorda haavatavaks ja vastuvõtlikuks keskkonnamuutustele. Tugeva tööstuse olemasolu aitab turismitööstust tasakaalustada. Erinevalt enamikest Eesti tööstustootjatest on Saaremaa väikelaevaehitajatel oma tooted, oma laevamudelid, seega on siinne väikelaevaehitus juba nii-öelda väärtusahela tipus, siin ei tehta pelgalt tööjõu kulueelisel põhinevat allhanget


Skandinaavia ettevõtetele. Kuna suurem osa väikelaevadest eksporditakse, on see äri ka riigi jaoks küllalt kasulik.



Väikelaevaehituse suuremateks väljakutseteks on täna omavahelise koostöö käivitamine ja globlaalse konkurentsivõime tõstmine – on selge, et kõike üksi teha ei jõua ja pole mõtetki. Näiteks koolitusprogrammide koostamine peab arvestama kõikide regiooni laevaehitajate huve, samuti on infrastruktuuri arendamine kasulik kõikidele tootjatele ja seega tuleb selliseid projekte teostada koostöös. Aga koostöövõime ja ettevõtlikkus on ju samuti asjad, mille poolest saarlased tuntud on.



Kokku tegutseb Saaremaal kümmekond paadi- ja väikelaevaehitusega tegelevat ettevõtet. Mitmesuguste paatide ja purjekate turg Läänemere piirkonnas on jõudsalt kasvamas ja selline tegevusala on perspektiivikas.


Koostöö muudab väiksed suureks!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles