Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kooliaasta on täishoo sisse saanud – loodetavasti saab see olema enamikule teadmisterohke suur seiklus, mis vaatamata oma uudsusele lubab kõigega hakkama saada nii, et õppimine oleks rahuldustpakkuv ja meeldiv tegevus!
Kuna laste koolivalmidus ja ka õppimisvõime on väga erinevad, siis selleks, et kohanemisperiood suvisest muretusest sügiseseks õppimiseks laabuks, on vaja korraldada õpilasele päevakava, mis ei ole mitte midagi muud, kui töö ja muu tegevuse ning puhkuse kindlakskujunenud reeglipärane vaheldumine ööpäeva jooksul. Olulisim on selle eri osade õige vahekord: töö ja puhkuse vaheldumine, aktiivse (kehaline töö, sport) ja passiivse (lugemine, muusika kuulamine, TV jm) puhkuse tasakaalustatus.
Kui vanemas koolieas saavad õpilased ise mõistliku päevakava kujundamisega hakkama, siis algklassi õpilase vanema(te)l tuleb see töö enamalt jaolt ise ära teha, kaasates sageli lapsehooldusesse nii vanavanemad, lähisugulased kui tuttavadki. Selle asemel julgen lapsevanematele vägagi soovitada koolis tegutsevaid pikapäevarühmasid, kus lapsel on võimalus kõik järgmise päeva kodused ülesanded ette valmistada (vajadusel saab laps abi ka pikapäevarühma õpetajalt) ning teie hilisõhtused nutusegused etteütlused või matemaatikatehted jäävad minevikku – stressi on vähem nii lapsel kui teil endalgi, lisaks saate juurde õhtust vaba lisaaega nii teie ise kui teie laps!
Kõige tänulikumad olete pikapäevaõpetajale just reedeti, kui nädalavahetus algab, ja teil on kindel teadmine, et enne esmaspäeva ei pea teie laps õppetükkidega tegelema. Lisaks õpiabile võimaldab pikapäevarühm teie lapsele ka lisa toidukorra ning järelevalve ja säästab teid töö ajal muretsemast lapse nälja ja turvalisuse pärast.
Uni on tähtis
Koolilapse päevakavas on väga tähtis koht unel. Seega tuleb jälgida, et vajalikud unetunnid enamalt jaolt saaksid täis magatud. Lisaks sellele on väga oluline magamishügieen, s.t et tuleb hoolitseda selle eest, et magades ei häiriks last miski, et magamistuba oleks tuulutatud ja lapse keha ning hambad oleksid pestud/hoolitsetud.
Kindlasti on teie lapsele väga tähtis ka uinumisrituaal, see on igaõhtuste rahustavate tegevuste teadlik ja harjumuspärane kordamine eesmärgiga luua rahulik psühhokliima uinumiseks: näiteks meeldiva muusika saatel rahustava õhtutee joomine, pereliikmetega päevaste positiivsete elamuste jagamine (ka liigne positiivsete emotsioonide hulk raskendab lapsel uinumist) või väiksematel lastel unejutu kuulamine.
Ööseks on soovitav lapse magamistoas ka arvuti ja kõik muud elektrilised instrumendid välja lülitada.
Kui te oma lapse magamistoas tule kustutate, siis enne kui sealt lahkute, kallistage teda ja soovige talle magusat und – tehke seda ilmtingimata, sest see loob lapses turvatunde ja teadmise, et teda armastatakse!
Soovitav uneaeg koolilastel on:
1–3 klass 10–12 tundi
4–6 klass 8–10 tundi
7–12 klass 8–9 tundi
(Aktiivne) Puhkus ja vaba aeg
Suure osa õpilase päevast hõlmavad koolitunnid, kuid kindlasti mahub igasse päeva ka vaba aja veetmise võimalusi, millede vahel teeb oma valiku igaüks ise. Õnneks kuulub suure hulga õpilaste lemmiktegevuste pingereas kindel esikoht sportimisele, tantsimisele ja selle erinevatele võimalustele, järgnevad muusika kuulamine ja lugemine.
Kahjuks tuleb aga märkida ka seda, et väga suure hulga koolilaste lemmiktegevuseks on iga päev 2- kuni 4-tunnine televiisori vaatamine või arvutis istumine (ka uneajal). Seda halba harjumust tuleb kindlasti muuta ja kui miski muu ei aita, siis tuleb telekavaatamise või arvutikasutamise kellaajagraafik seinale üles riputada, et laps ka ise saaks selle täitmist järgida!!!
Jälgige oma last ja kiitke teda alati, kui ta ilmutab soovi õppida – näidake talle, et te väärtustate arengut! Piits ja präänik lapse suhtes ei saa aga kunagi olla sõltuvuses headest hinnetest ning ebaõnnestumistele vaatamata ei tohi last kunagi karistada, keelates talle treeningud, vaba aja veetmise või sõpradega suhtlemise.
Kasulikke vihjeid lapsele, et muuta koolipäev paremaks:
• Määra kindlaks ajakava – mitu tundi päevas plaanid õppida ja millisesse ajavahemikku see jääb. Kindlasti tee õppimise käigus 10–15-minutilisi pause ja tegele niisuguste tegevustega, mis aitavad sul mõtlemist mõneks ajaks õpitult puhkusele ümber lülitada.
• Keskendu vabal ajal muudele huvitavatele tegevustele – eriti sobivad on sportivad tegevused, sest nende käigus toimub automaatselt psüühiline lõdvestus.
• Tegele oma lemmikhobidega – see aitab alati stressi maandada ja tagab hea enesetunde.
• Koosta endale sobiv õppimisstrateegia lähtuvalt oma võimekusest – eriti vajalik on see olukordades, kus plaanid oma õpitulemusi parandada. Kindlasti konsulteeri siinkohal aineõpetajaga, sest tema tunneb ju sind ja oskab jälgida, et sa liiga palju ette ei võtaks.
• Selgita enda jaoks välja olulised ning vähemolulised õppeained ning seo need oma reaalsete eesmärkide saavutamisega – vastavalt sellele jaota ka oma aega ja energiat. Oluline on siinkohal meeles pidada tõsiasja, et kõik ei pruugi alati õnnestuda kohe esimesel korral ning soovitud tulemusteni jõudmine võib võtta mõnevõrra aega. Väikesed koolilapsed ei mõista sageli seoseid koolitarkuse ja igapäevaelu vahel. Sel juhul saavad vanemad lastele neid seoseid eluliselt mõistetavamaks muuta ehk lahti mõtestada seda, mida head ja vajalikku saavutab laps, kui ta õpib. Näiteks: võõrkeele õppimine annab sulle võimaluse selles keeles lugeda ja teiste inimestega suhelda ja arvutamisoskus võimaldab jälle poest lemmikasju või kommi osta.
• Suhtu õppimisse kui vabatahtlikku tegevusse –
s.t “tahan õppida”, mitte “pean õppima”. Kui õppimine mõjub sundusena, siis on hea endalt küsida: “Kelle huvides või kellele ma õpin?” Kui ameti või eriala omandamine ei inspireeri, vaid pigem rusub, siis tasub alati kaaluda õpitava vahetamist. Erialal, mida õpitakse poolsunduslikult, on raske edu saavutada, kuna eneseteostuslik motivatsioon on nõrk. Endalt on hea küsida: “Mis on minu motivatsioon õppeaine omandamisel? Kas eesmärk, mille nimel ma õpin, motiveerib mind piisavalt?” Vastates sellele küsimusele jääb palju stressi läbi elamata.
• Pingelistel õppeperioodidel (näiteks kontrolltööde ja arvestustenädala, eksamisessioonidel) palu oma lähedastelt abi, toetust ja mõistmist – julge jagada nii omi rõõme ja õnnestumisi kui ka probleeme ja ebaõnnestumisi, mis sul teadmiste omandamisega kaasnevad. Samuti on äärmiselt tulutoov leida endale mõttekaaslased, kellega saad kas ühiselt õppida või õpitava ainega seonduvat koos arutada. Läbi vestluste ja analüüsi kinnistuvad teadmised palju paremini. Kui mõnes ainevaldkonnas aga ei lähe ootuspäraselt, vaid kisub lausa viltu, siis on kasulik varakult hakata abi otsima. Sõltuvalt võimalustest leia endale koduõpetaja/järeleaitaja ja hakka sellele valdkonnale rohkem tähelepanu pöörama. Kui aine omandamisel saab aga takistuseks õpetaja isiksus, siis leia võimaluse korral endale uus õpetaja. Kõik inimesed lihtsalt ei sobi kõigiga ning kui inimeste vahel on tugev antipaatia või suisa konflikt, siis on uute teadmiste omandamine raskendatud. Vastupidist näidet tuues aga on meist paljudel olnud oma lemmikõpetaja(d) ja see õppeaine on üldjuhul tundunud meile ka kõige meeldivamana.
• Tee raske päev enesele lihtsamaks – mõtle ees ootavale meeldivale sündmusele, tegevusele või nädalavahetusele.
• Positiivset häälestatust õppimise suhtes aitab luua ka õppevahendite korrastatus – meeldiv on õppida, kui sul on mõnusat värvi vihikud ja mugavad kirjutusvahendid, mugav arvutitool ja silmadele mahedalt sobiv valgus – kui võimalik, vali need enda jaoks ise välja.
• Õnnitle ennast heade õppimistulemuste eest – head tulemused on alati tunnustamist väärt ning midagi head endale lubada pole kunagi liiast. Näiteks: kommituutu, meeldiv õhtusöök, kinos-/teatriskäik koos perega, sõbraga jne.
Kasulikke vihjeid vanematele edukate laste kasvatamisel:
• Ole oma lapsele juhiks – lapsevanem õpetab väärtusi eeskuju kaudu.
• Tee oma kodust lapse tegevuse keskus.
• Lapsed vajavad standardeid, mille on kehtestanud mõlemad vanemad.
• Austus perekonna vastu on oluline. Saates lapsed igal päeval teele, ütle neile, et nad esindavad koolis perekonda.
• Kindlad tegevused, nagu lastele kehtestatud magamisaeg annavad lastele aimu korrast ja kindlusest. Need aitavad vanematel ka autoriteeti säilitada.
• Soodusta armastust hariduse vastu lugedes oma lapsele ette ja aidates teda kodutöödes. See soodustab õppimist ning aitab luua sidet vanemate ja lapse vahel.
• Vanemad peaksid sõna pidama.
• Rõhuta vajadust alustatu lõpuni viia. See annab enesekindlust ja turvatunnet.
• Õpeta tänulikkust eriliste eesõiguste ja kingituste eest. Kui su laps võtab teistelt vastu kingitusi, teenuseid või tooteid, siis julgusta teda selle eest tänulik olema.
• Vanemad peaksid olema täpsed. See õpetab usaldusväärsust ja austust teiste vastu. Kui lapsel hakkab tekkima komme hilineda, siis võib teda karistada.
• Tunnusta oma last heade tulemuste eest, kuid kindlasti tuleks siinkohal vältida võrdlusi veelgi tublimate õpilastega, kuna see võib tekitada lapses lootusetuse tunde.
Kooliskäimine ja õppimine ei ole lihtsalt mingi kõrvaltegevus ja edu selles valdkonnas ei ole ainult tehnika ja kiire remondi küsimus, vaid on protsess, mis põhineb järjepidevusel.
Koolilapse edukus koolis sõltub ennekõike tema kontsentratsioonivõimest, motivatsioonist ning koduse ergutuse astmest.