Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/12/11782938t1hbfe4.jpg)
/nginx/o/2019/04/28/12002361t1hd248.jpg)
Tähistamaks Imari külas 1893. aastal sündinud po-laarkapten Karl Jõgi 115. sünniaastapäeva avati eile pärastlõunal Saaremaa merekultuuri seltsi eestvõtmisel Anseküla kalmistu juures mälestustahvel.
Karl Jõgi teenistuskäigust rääkis huvilistele polaarkapteni elu-olu uurinud mereajaloolane Bruno Pao. Salme vallavanem Kalmer Poopuu tundis heameelt maailmas nime teinud sõrulase üle, öeldes, et Karl Jõgi sugused meremehed tõstavad au sisse kogu valla ja Saaremaa tervikuna.
Merekultuuri seltsi liikmed käisid Salmel ka arheoloogide töömail leitud laevavrakki
uudistamas. Seal jagas seletusi Saaremaa muuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Külli Rikas.
Salme rahvamajas toimunud arutelul võeti kõneks nii kapten Karl Jõgi elutöö kui ka Salme laevaleid. Publikule esines kapten Karl Jõgi sugulane, noor andekas muusik Karl Jõgi.
1928. aastal jõudis kapten Karl Jõgi jäälõhkuja Krassin ainsa laevana Põhjapoolusel 82. laiuskraadini, appi kindral Umberto Nobile ekspeditsioonile. Samal aastal päästis Krassin jäämäega kokku põrganud Saksa reisilaevalt Monte Servantes reisijad ja meeskonnaliikmed. Krassin oli ka esimene laev arktilise meresõidu ajaloos, mis suutis läbi murda Novaja Zem-lja põhjarannikule (1933.a).