Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/28/12005602t1h5b40.jpg)
Möödunud laupäeval kogunes Valjala rahvamajja sadakond eakat pidamaks üheskoos traditsioonilist lõikuspidu. Avasõnad ütles peakorraldaja Linda Raad, Valjala vallavolikogu esimees Liilia Eensaar tutvustas kokkutulnuile uue robotlauda tööpõhimõtet ning külalisi tervitas vallavanem Kaido Kaasik. Päeva külalisesinejaks oli aga seekord kutsutud legendaarne laulumemm Kihnu Virve koos pereansambliga.
“Ma arvasin, et see läheb eakatele põhimõtteliselt väga korda, kuidas Virve on vastu pidanud. Ja seni on teda ainult telekas nähtud, aga sealt ei kuule lugusid, mida ta vahele räägib,” põhjendas Valjala pensionäride nõukogu esimees Linda Raad külalisesineja valikut. “Hakkasin juba veebruaris kokku leppima, aga siis sain kohe teada, et Virve ei saa tulla enne 1. augustit. Ma mõtlen, et rahvale meeldis. Huvilisi oleks muidugi kindlasti veel rohkemgi olnud, aga me ei tahtnud, et saal ülearu täis oleks, see oleks häirinud pidu.”
Pooleteise tunni jooksul sai publik kuulda nii uuemaid kui ka vanemaid laule, vahepeal rääkisid Virve ise ja tema tütretütar Raina lustakaid lugusid. Pärast kontserti avanes kohalolijatel võimalus osta kalender, saada esinejailt autogramm ja lisaks ka tugev kallistus. “Kontsert oli nii südamlik ja hingeminev ning nad on nii armsad ja lihtsad inimesed,” kostis mitmest suus.
Saaremaal olid Kihnu laulikud sel suvel teist, Valjala rahvamajas esimest korda.
“Siinses rahvamajas oli vastuvõtt väga soe,” kiitsid muusikud. “Mamma on meil tubli, tema torgib meid tagant, tema on see, kes ütleb, et lähme aga lähme,” rääkis Virve tütretütar Raina.
Krapsakas laulumemm ise ütles: “Näeme Eestimaad väga palju, need ilusad kohad, kus oleme käinud, jäävad meelde. Suvine loodus on imeline.” Ta lisas, et on tänulik oma perele, kes teda aitab. “Oleks ma üksinda pidanud, oleks see kõik nägemata jäänud,” tõdes ta.
Selle kohta, kas see ringituuritamine neile lõpuks väsitavaks ei muutu, arvas Raina järgmist: “Ühelt poolt on see meile nagu puhkus, me ei tee siis füüsilist tööd, mida me muidu teeme päevast päeva väga palju. Ja kui me läheme ise neljakesi, siis peame ka ise organiseerima, aga suvetuuril oli kõik ära organiseeritud. Kui sattusime mõnda Eestimaa nurka, siis käisime läbi kõik vaatamisväärsused ja püüdisme näha võimalikult palju.”
Kõige kaugem koht, kus kihnlased käinud, on nende endi sõnul Arhangelsk. “Eks me läheme varsti jälle – plaanid on, aga välja ei saa öelda,” jäid nad salapäraseks.
1928. aastal Pärnus sündinud Virve Köster on teinud muusikat nii kaua, kui ta mäletab. Virve ise ütles, et iga kontsert on eriline: “Vaatame tavaliselt publiku järgi, mida laulda.”
Lõikuspidu jätkus jalakeerutusega muhu lõõtsanaiste Toimi ja Luule pillimängu saatel ning vaheaja sisustas Sakla Saara (Linda Raad).