Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/28/12007014t1hf072.jpg)
Vaadates-kuulates ETV “Foorumi” saates päästeameti ja päästjate probleemide üle arutlemist, tulid pähe juba varemgi mitmel korral kollitanud mõtted. Kõigepealt sellest ülearuse tsentraliseerimise maaniast, mis meie riigis praegu valitseb. Politsei Pärnusse, haigekassa Pärnusse, elekter Tallinna, telefon Tallinna, pangad Tallinna, muuseumid Tallinna...
Võtame sellesama päästeameti valdkonna. Kas piisab kusagil kaugel asuvast päästekeskusest, kus koos hulgem mehi, erinevad spetsialistid ja kõiksugu abivahendid? Või on olulisem, et kusagil lähedal oleks valves tuletõrjeauto kas või ühe mehega, kes jõuab kohale loetud minutitega?
Õnnetus lõppes õnnelikult
Võtkem konkreetne näide meie oma Pädastest ülemöödunud suvel. Poisikeste tulega mängimisest süttis rannaäärne kulu. Oli minutite küsimus, kui tuli jõudnuks ühelt poolt kadarikku või teiselt poolt kuiva roogu, mille taga majadki ohus. Ja siis poleks aidanud ühest ega kahestki tuletõrjeautost, et lahtiläinud tulemöllu taltsutada.
Orissaare uuem ja vägevam tuletõrjeauto ei pääsenud kiviaedade vahel manööverdama. Just mõne nädala eest oli likvideeritud Muhu komando. Auto jäi siiski Muhusse ja meestega olid kokkulepped, et vajaduse korral tulevad nad appi – nagu nüüd päästeameti juht Kalev Timberg eelseisvate koondamiste puhul ette kuulutas. Autojuht saadi kätte sauna ukse vahelt – õnneks polnud ta veel lavale jõudnud. Tema oma vana Vene masinaga pääses tulekoldele ligi.
Tookordne õnnetus lahenes õnnelikult. Nädalavahetusel oli ümberkaudsetes peredes rohkem rahvast appi tulemas, mõnekümne meetri kaugusel meres oli vett piisavalt ja tuli saadi kontrolli alla. Tuletõrjujail jäi teha vaid järelkustutus.
Kui Muhus oleks komando alles olnud, oleks sellest ühest mehest piisanud. Veekraan lahti keerata, joatoru tulle suunata ja kõik, rohkem polekski seal midagi teha olnud. Ja valvesoleku korral oleks ta vähem kui kümne minutiga kohale jõudnud.
Siit küsimus: kas on oluline, et esmasel kohaletulnud meeskonnal oleks igasugu abivahendid, tulestpäästmise ja suitsusukeldumise võimekus või on tähtsam kohalejõudmise kiirus?
Küllap on rumalus neid kahte asja vastandada. Vaja on mõlemat, kumba rohkem, sõltub konkreetsest olukorrast. Kindlasti on vaja ka korralikult välja arendatud, mehitatud ja varustatud päästekeskusi. Aga rääkigu ministrid ja teised ülemused mida tahes, on selge, et praegusel kujul kavandatavad koondamised päästeameti süsteemis vähendavad meie sisejulgeolekut ja inimeste kindlustunnet. Sellest rääkisid selget keelt ka “Foorumi” vaatajate hääletustulemused.
Elektriarve esitaja on salastatud isik
Heidame pilgu ka tsentraliseeritud elektrimajandusele. Selle ülisalastatud asutuse ainsa Tallinnas asuva valvenumbri kaudu asja ajades ei suutnud me kuidagi selgeks teha, et meie perel on Pädastes nii-öelda suvekodu, kus mitme talvekuu jooksul ei kulutata kilovattigi elektrit. Nii selguski möödunud aasta lõpul kontrollides, et meil on ligikaudu 4000 krooni ülemaksu.
Tallinna valveneiu keeldus andmast Kuressaare kontori ülisalajast telefoninumbrit, et klaarida asja nendega, kes tegelikult arveid välja kirjutavad, kuid Kuressaare on siiski nii väike linn, et kui tõsiselt ette võtad, leiad isegi salaasutused üles. Seal tekkis aga uus probleem. Pakkusime, et kui te juba selle raha röövisite, las see jääb siis ettemaksuks. Kuid selgus, et seda nende seadused ei luba.
Teiselt poolt, täitsa meeldiv olnuks saada jõulude ajal ühe kuu pension lisaks. Karta on, et meie “detsentraliseerimise” tulemusena me tänavu seda kingitust enam ei saa.