/nginx/o/2019/04/28/12009910t1h9423.jpg)
Sõrve linnublogi tuli lagedale järjekordse uudisega. Nimelt laekus neile liblikauurijalt Teet Rubenilt rõõmustav teade, et 26. augustil Säärelt leitud liblikas osutus häguöölaste perekonda kuuluvaks Hoplodrina ambigua’ks ja ühtlasi esmaleiuks Eestis.
Sõrve linnujaamas tegutsev harrastusornitoloog Mati Martinson rääkis, et liblika leidis ta augusti lõpu poole, kuid selle määramine võttis päris pika aja. “26. augusti valguspüünises oli üks kahtlane häguöölaste perekonda kuuluv liblikas sees,” ütles Martinson. Teet Ruben lasi Martinsoni sõnul liblikat fotode järgi kontrollida ühel Soome kõvemal liblikamehel Kauri Mikkolal ning soomlane tunnistas liblika juba mainitud öölaseks.
“Jaatav vastus tuli ka Jaan Viidalepalt, kes selle liblika genitaalide järgi samuti Hoplodrina ambigua’ks määras,” märkis Mati Martinson. Lisaks on linnumehe sõnul Teet Rubeni käes võrdlusmaterjalina vastutaval hoiul üks sama liigi eksemplar Eestis lepidopteroloogiale alusepanija Wilhelm Peterseni kogust. Vanust on sellel Saksamaalt saadud liblikal umbes 100 aastat. “Nii et nüüd on täiesti kindel, mis liblikaga tegu,” kinnitas Martinson Saarte Häälele.
Eestikeelseks nimeks on leitud liblikale Viidalepa määraja järgi antud stepi-häguöölane. Liik levib peamiselt Euroopa, Ees- ja Kesk-Aasia steppides ning Soomest on teda 2000. aasta seisuga püütud kahel korral. Lähipiirkondadest on ta liigina kirjas veel Gotlandil ja üksikud leiud on saadud Põhja-Lätist. Mati Martinson kirjutas Sõrve linnublogis, et juba 1996. aastal ilmunud Eesti liblikate määrajas (käsikiri valmis 1985) kirjutas Jaan Viidalepp, et selle liigi tungimine Kagu-Eesti soojadele nõlvadele on tõenäoline.
“25 aastat võttis aega, kuid ta tuli. Küll mitte Kagu-Eestisse, vaid Sõrve,” nentis Martinson. Kaasaaitavaks teguriks, mis liblika saarele tõid, olid augustikuised äikesetormid, mis mitmeid uusi võõramaiseid putukaid siiakanti toimetasid.