/nginx/o/2019/04/28/12010854t1hab29.jpg)
Valjala sajanditepikkune hariduselu sai kaante vahele
/nginx/o/2019/02/12/11782938t1hbfe4.jpg)
19. märts 2011, 02:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile pärastlõunal esitleti Valjala rahvamajas 272-leheküljelist suureformaadilist raamatut “Valjala hariduselu 1798–2010”. Tegelikult on paljude fotodega illustreeritud mahukas trükises ülevaade ka juba XVII sajandi lõpu ja XVIII sajandi alguse koolikorraldusest Valjala mail.
Mitme sajandi jooksul Valjala kihelkonnas tegutsenud koolidest põhjaliku faktiderohke ülevaate andev väljaanne on kollektiivse töö vili. Valjala põhikooli ajalooõpetaja Ester Vaiksaar, kes on ise raamatu mitme peatüki ja artikli autor, rääkis humoorikalt raamatu saamisloost. Kõik kaasautorid andsid tema sõnul endast parima, uurides ajaloolisi materjale nii arhiivides, raamatukogudes kui ka vanemaid inimesi küsitledes, et raamatusse saaksid õiged andmed koolidest, õpetajatest, vilistlastest, õpetatust jne.
“Esimesed arglikud vaod tõmmati Valjala hariduspõllule juba Rootsi ajal, kui kuningas Karl XI andis 1686. aastal välja korralduse, milles nõudis luterliku kooli asutamist igasse Eestimaa ja Liivimaa kihelkonda,” saab värskest üllitisest lugeda.
Lugu “1710–1740 Carponaide legend” on huvitav juba selle poolest, et toob lugejate ette katkuaegse Saaremaa ja selle, kuidas Valjalas vaid kaks inimest – pastor Carponai tütar Gertruda ja üks kirikumõisa talupoeg – selle raske aja üle elas ja pärast ühte heitis ning palju lapsi sai. Kuna Gertruda jaoks oli see seisusevastane patuelu, siis karistas konsistoorium teda kirikus häbipingis istumisega. Pealegi langes Gertruda talupoja seisusse.
Haritud ja kirjaoskaja inimesena õpeta ta oma (talu)lapsed lugema. Nõnda siis oli XVIII sajandi esimeses pooles Valjala kirikumõisa talupoegade hulgas vähemalt üks pere, kus kindlasti lugeda osati.Kaks sajandit tagasi oli Valjala kihelkonnas koguni 16 valla- ehk külakooli. Pikemalt ja põhjalikumalt on kirjutatud Sassi koolist, Veeriku algkoolist, Lõõne koolist ja praegu tegutsevatest Kallemäe koolist ja Valjala põhikoolist.
Positiivselt hindasid Valjalas ette võetud suurt tööd ja selle tulemusel valminud teost ka ise raamatu ilmumisele kaasa aidanud Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti, ajaloolane Bruno Pao, maavanem Toomas Kasemaa ja teised. Märjamaalt kohale sõitnud vilistlane Milja Sale esitas omaloomingulisi luuletusi ja meenutas heldimusega õpiaastaid Valjalas.
Raamatule saatesõna kirjutanud Valjala põhikooli direktor Aive Mõistlik tänas kõiki kaasaaitajaid. Vallavanem Kaido Kaasik andis suure vaeva nägijaile üle tänukirjad. Katkendeid raamatust luges Valjala raamatukogu juhataja Tiia Lätt. Väikese kontserdi andis Valjala poistekoor.