Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/29/12011591t1h0151.jpg)
29. august 1968 kl 18. Moskva Dünamo keskstaadionil algab kullaheitlus mitmekordse Nõukogude Liidu meistri Moskva AKSK ja Eesti Kalevi võrkpallimeeskonna vahel. Eestlaste meeskonnas tulevad väljakule Peet Raig, Kalle Kukk, Henn Karits ja kolm saarlast – Peeter Sepp, vennad Taivu ja Tarvi Uljas. Mitu tundi kestnud heitlus lõpeb tulemusega 3 : 0. Kalev on võitnud! Uskumatu on saanud tõeks. Eestlased on alistanud suure ja vägeva armee spordiklubi meeskonna, mis teatavasti koosnes liidu parimatest meestest.
“See oli eestlaste suur võit, aga ka saarlaste võit, sest pooled meeskonnast olid ju saarlased,” märgib Taivu Uljas (67), üks võidu sepistanuist. Otsekui imekombel oli sellele võidumängule kaasa elamas ka grupp Saaremaa pioneere, kes olid koos oma õpetajatega parasjagu Moskvas ekskursioonil. Eestikeelne ja -meelne ergutuskoor läinud kohati isegi nii valjuks, et valvurid käinud lapsi korrale kutsumas. Kui võit käes, tuli saarlaste seltskond võitjaid õnnitlema. Suure tordiga, mis paraku maandus ühe võrkpalluri mängust või õnnest värisevatest kätest otse väljakuliiva… Taivu mäletab, et maius korjatud siiski üles, kaabitud puhtaks ning see sündinud isegi süüa.
Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.