Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/29/12012339t1hd6c2.jpg)
Esmakordselt Saaremaal muinsuskaitseameti korraldatud kiviaia ladumise õppepäevale kogunes huvilisi oodatust rohkem.
Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Rita Peirumaa ütles, et õppepäeva eesmärk on näidata, et kõik kiviaiad ei ole ühtemoodi. “Spektri laius teeb need eriti põnevaks,” tähendas ta.
Koolituse põhisõnum oli, et tegelikult tuleb osata oma olemasolevat kiviaeda lugeda, et aru saada, milline see on kunagi olnud. “Kui on tegemist kiviaia taastamisega, siis see ka tähendab, et taastada tuleb sellisena, nagu ta ajalooliselt on olnud, mitte teha selline nagu meeldiks,” selgitas Rita Peirumaa, rõõmustades, et huvilisi kogunes õppepäevale oodatust rohkem.
“Lihtsam on teha õppepäeva, eriti just praktilise osaga õppepäeva, kui inimesi on vähem, aga samas annab see kindlust, et huvi asja vastu on, ja äkki avaneb võimalus seda kevadel korrata,” lausus ta.
Kaugelt kive ei tooda
Muinsuskaitseameti Hiiumaa vaneminspektor Dan Lukas ütles, et kõigepealt tuleb kiviaeda taastades selgeks teha, mis tüüpi aed taastajal eeskujuks on. Tavaliselt on kiviaiast mingi aiaosa ja -põhi säilinud ning sellest saab tuletada aia kõrguse ja läbilõike.
“Kiviaiad räägivad sellesama piirkonna kivide iseloomust. Ning kive ei tooda kusagilt kaugelt juurde, vaid kasutatakse just neid samu, mis lähipiirkonnas olemas,” selgitas ta.
Küsimusele, kuidas ergutab inimesi kiviaedu taastama PRIA toetus, vastas Lukas, et see kindlasti aitab kaasa. See ongi mootor, mis on tema meelest väga hästi tööle hakanud.
“Teadlikkus just nimelt oma külale omast kiviaia tüüpi laduda on tõusnud, sellest on aina rohkem aru saadud. Siin on ka muinsuskaitse kaasa aidanud ja samuti PRIA, kes on seda süsteemi täiustanud,” rääkis ta.
Kuna kiviaiatoetuse saamiseks tehakse palju taotlusi, tekitab see konkurentsi, mis on väga hea, sest sõelale jäävad kõige paremad ja väärtuslikumad aiad, mille taastamisest on rõõmu ka teistele.
Dan Lukas lisas, et rahateenimise koht kiviaia ladumine pole. “See on ikkagi toetus. Osa inimesi nuriseb, et see on ju nii väike toetus ja selle eest ei ehita midagi, aga siis tuleb meelde tuletada, et see ongi ju toetus. Ja seal peab inimesel endal tahet olema palju,” rõhutas ta.
Õpib selgeks päevaga
Kui kiiresti on võimalik algajal kiviaia ladumine selgeks saada? Dan Lukas ütles, et kõige raskem osa on asi oma peas selgeks teha. “Arvan, et päevaga on see asi selge. Asetad kivi nii, et ta kunagi ümber ei lähe. See on meditatiivne tegevus ja soovitan seda kõigil ise teha. Mitte ärge makske teistele,” rääkis ta.
Lukase sõnul koolituse mõte ongi selles, et inimesed näeksid, oskaksid näha, et kiviaiad ei ole ühesugused.
Õppepäeval osalenud Inge Vahter ütles, et selliseid koolitusi on kindlasti vaja. “Väga vajalik, kasulik asi ja väga hästi korraldatud. Igaüks saab vastuse oma küsimustele. Ja näed ka teiste pealt ära, mis vead on,” tõdes ta.
Kõljalas koos isaga vanaisa-aegset kiviaeda taastav Sten Aru arvas, et selline koolitus tuleb igati kasuks. “Kõige huvitavam osa alles tuleb, kui nad hakkavad ise lappima ja näitavad, kuidas see aed peaks tulema,” rääkis ta.
Kuressaare kultuurikeskuses said huvilised pooleteisttunnises loengus ülevaate erinevat tüüpi kiviaedadest, nende paikkondlikest eripäradest ja ehitustehnoloogiast.
Õppepäeva praktilises osas Valjala vallas Võrsna külas Peetri kinnistul tutvustasid vana aia parandamise võimalusi ning uue ehitamise põhireegleid ja töövõtteid Dan Lukas ja muinsuskaitse Saaremaa vaneminspektor Mihkel Koppel.
Kuidas õigesti lappida?
Dan Lukas õpetab: “Vanade aedade kivid on alati asetatud selliselt, et aeda ei oleks võimalik enam ümber ajada. Kõige lapikumad kivid pannakse vastu maad. Järgmised, mis peale istuvad, ei tööta kiiluna, vaid istuvad oma raskusega alumiste kivide peal ja nende peale laotud kivi raskuskese on suunatud kiviaia keskele.
Juhul kui maapind natuke liigub, siis esimese varisemisnõksu teeb ta kiviaia sisse. Väga tähtis on, et kivid oleksid mitte paralleelselt aia suunaga, vaid ristiläbi. Siduvad kivid muudavad aia stabiilseks. Aiad, mis on sirge seinana laotud otse taeva poole, ei saa olla väga stabiilsed. Juhul, kui nad ei ole just paekivist laotud.”