Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muhu lasteaia direktor Reet Hobustkoppel ja õpetaja Alli Kalm leiavad, et lapse loovuse arendamisel on oluline osa mängul, mis peab olema sisukas ja vaba. Täiskasvanul on aga suur roll vahendaja, eeskuju, suunaja ja toetajana.
Muhu lasteaia õpetaja Alli Kalm:
Laps on mängides vaba, tehes ise valikuid: valib aja, vahendid, võib katkestada mängu, kui seda soovib, või vahetab hoopis mängukohta. Mängija jaoks on tähtis mängida ja osaleda mängu maailmas.
Kõige rohkem meeldib lapsele olla täiskasvanud inimene ja toimetada oma mängudes nii, nagu täiskasvanu tegelikkuses (ehitaja ehitab maju, kokk keedab sööki, õpetaja õpetab lapsi jne).
Loovuse seisukohalt on väga tähtis, et lapsel oleks eelnevalt piisavalt teadmisi täiskasvanute töödest-tegemistest, töövahenditest ja omavahelistest suhetest. Sellest sõltub, kui sisukas ja meeldiv on lapse mäng. Kindlasti peab lapse mängumaailmas olema hulgaliselt erinevaid ja mitmekesiseid mänguvahendeid nii õues kui ka toas tegutsemiseks.
Lisaks valmis mänguasjadele oleks vaja last suunata kasutama ka nn asendusmänguasju, nii nagu seda on tehtud juba vanasti (klotsist mobiiltelefon, karbist pliit, puupulgast loomad jms).
Selleks et lapsel oleks teadmisi, mille põhjal oma mänge mängida, oleme oma lasteaias tutvustanud lastele erinevaid elukutseid ja tegemisi-toimetusi, mis meid igapäevaselt ümbritsevad.
Meie olulisim koostööpartner selles osas on läbi aegade olnud Muhu muuseum, kelle abil oleme ammutanud teadmisi muhulaste kaugemast minevikust.
Hooldekoduga koostöös saavad lapsed ettekujutuse, kuidas käib koostöö erinevate põlvkondade vahel (eakad koovad lastele kindaid-sokke, lapsed käivad neile tänuks esinemas ja lisaks saame kõik osa nende elutarkustest).
Väga hea teadmiste allikas on raamatud. Kuna meie majas on ka raamatukogu, siis saame neid pidevalt oma tegemistes kasutada. Sageli järgneb raamatute lugemisele nendes leiduvate lugude lavastamine.
Oluline koht on laste loovmängudes looduslikel materjalidel (käbid, kivid, liiv, savi jne) ning mitmesugustel tootmise jääkmaterjalidel (puidujäätmed puidukojast, nahajäätmed nahakojast jne).
Ei saa unustada, et mängida võib ka kujutluste ja mõtete abil.
Lapse koolieelne aeg on õppimiseks valmistumise periood, kus täiskasvanud peavad last igati toetama. Just neist sõltub, kas ja kuidas laps mängib ning kuidas ta ennast oma loomingu kaudu väljendab.
Täiskasvanu lähedalolek ja vajadusel ka mängus osalemine julgustavad last tema tegemistes.
Mäng on lapse loomulik viis õppimiseks ja arenguks.
Muhu lasteaia direktor Reet Hobustkoppel:
Loovus, see on laste oskus luua ise midagi uut varem omandatud kogemuste põhjal – kunstilooming, erinevad mängud. Lapse loovus on arendatav ja eelkõige on selle taga temaga tegelev täiskasvanu – lapsevanem, õpetajad – ja loomulikult ka ümbritsev keskkond, millest inimene ammutab suure osa oma teadmiste pagasist.
Väga palju annab lapse mängude sisukusele kaasa sage suhtlemine loodusega, seal valitsevate seaduste ja nähtuste igakülgne uurimine ja tundmaõppimine.
Täiskasvanul on lapse ja keskkonna vahel ainult vahendaja roll. Mida rohkem teadmisi, oskusi ja kogemusi laps nende abil endasse kogub, seda sisukam on tema mäng ja kunstilooming.
Mida sisukam on lapse tegevus, seda rõõmsam ja rahulolevam ta on. See omakorda soodustab lapse arengut ja edasist hakkama saamist koolis.
Jälgides laste mängu, on mul viimasel ajal tekkinud mõte, et kas meedia ja arvutimaailm ei mõjuta laste loovust liiga ühes suunas.
Tundub, et vaatamata meie igapäevasele tööle on laste mängude temaatika jäänud kitsamaks – rohkem samastutakse arvutimängude tegelastega kui varem. Miks on see nii? Arvan, et siin on mõtlemisainet kõigile.
Muhu lasteaednike jutu pani kirja Irma Järvesalu