Inimesed on Kuressaare suurim väärtus

Austatud riigikogu liikmed ja maavanem, lugupeetud linna teenetemärgi omanikud ja linnavolikogu liikmed, austatud ettevõtjad ja allasutuste juhid, head kolleegid, kõik daamid ja härrad!

 Oleme mõned nädalad tagasi astunud kultuuripärandi ja linna 450. juubeli aastasse. Minu jaoks on suur au ja vastutus, seista teist järjestikust aastat linnapea vastuvõtul kõnepuldis, et meenutada möödunut ja vaadata põgusalt tulevikku. Aasta lõppedes on tavapärane, et inimesed teevad pilguheidu ajas tagasi ning selles mõtterännakus võiks kõige kaalukam koht kuuluda ehk elu püsiväärtustele. Väärtustele, mis seonduvad kodu ja lähedastega ning isiklike tegemistega. Me kõik sooviksime kanda positiivsele poolele, et pereliikmed on terved, lapsed tublid ja iseenda tegemised õnnestunud. Loodan, et nii Teil kui Teie lähedastel oli lõppenud aasta selles valguses hea ning loodan sedagi, et meie ühised ettevõtmised ning rõõmud ja kordaminekud kaaluvad kokkuvõttes üles mured ning võime 2012. aasta kui terviku arvata Kuressaares pigem heade kui halbade hulka.

Linna suurim väärtus - inimesed

Kuressaare kõige suuremaks väärtuseks on inimesed, kes meie linnas elavad. Inimesed, kes on siia loonud pere ja rajanud kodu; inimesed, kes soovivad siin näha laste sirgumist teadmisega, et Kuressaare linnas on turvaline ja hea kasvukeskkond. 2012. aastal oli mul äärmiselt meeldiv võimalus võõrustada siin samas saalis 4 korda kõige pisemaid linnakodanikke ning ulatada sünnikirjad ja sünnitoetused 115-ne lapse õnnelikule vanemale. Kokku sündis eelmisel aastal Kuressaares130 last ning meie iive oli pluss 11. Paraku on see number ka ainuke positiivne näitaja eelmise aasta elanike arvu statistikas. Linna rahvastikuregistrijärgne elanike arv oli 1. jaanuariks 2013 kahanenud 14 394-le, vähenedes eelmisel aastal tervelt 194 inimese võrra. See on viimase 15 aasta suuruselt kolmas elanike arvu langus. Kui arvestada sedagi, et rahvaloenduse tulemusena oli linnas ligi 1400 elanikku vähem, kui näitas tollal rahvastikuregister, on siin mõtlemisainet kuhjaga. Samas on rahvastikuarvu langemise tendentsis kõik Eesti piirkonnad, väljaarvatud Harju- ja Tartumaa ning prognoositakse, et elanikkond väheneb lähema 40 aasta jooksul Eestimaal ca 7%. Julgen arvata, et ega me Kuressaareski rongi teistpidi liikuma suuda panna, pigem peame oma strateegiaid hakkama kujundama valguses, kuidas vähenevate ressurssidega toime tulla.

Hiljuti lahkas elanike arvuga seonduvat ka üks kohalik ajaleht ja esitas oma juhtkirjas retoorilise küsimuse, et millega meelitab endale elanikke juurde Kuressaare? Kõrvale toodi näiteid Haapsalust, kus rahaliste loosiauhindade kampaania korras saadi juurde 74 elanikku. Teame sedagi, et Tallinnas kasvas näiteks detsembris elanikkond ligi 1300 inimese võrra suuresti tänu tasuta ühistranspordile selle aasta algusest. Head sõbrad, minu arvates on see kõik vaid üks suur mäng rahvastikuregistriga ega näita tegelikku elu. Ma ei usu, et Haapsalus ja Tallinnas käis eelmise aasta viimasel kuul kinnisvara turul tihe sagimine ja kolimine, pigem toimus nobedate näppude voor arvuti taga rahvastikregistri portaalis. Toimunu pani mõtisklema muutustevajaduse üle elanike tegeliku elukoha registreerimisel, kuid see on juba teine teema ning siinkohal seda lahkama ei hakkaks. Jään arvamusele, et põhjuseks, miks inimene valib mingi piirkonna omale koduks, ei peaks olema mitte üksik kampaania, vaid pere traditsioonid, piirkonna tasakaalustatud areng, teenuste kõrge kvaliteet, hea ja turvaline elukeskkond ning muu piirkonna elukvaliteeti puudutav. Ja just kõike seda Kuressaare oma elanikele pakkuda soovibki! Loomulikult peame seejuures suutma kaitsta ka püsielanike huve ning pakkuma neile võimalikke soodustusi linnapoolsete teenuste osutamisel. Arenguruumi meil selles valdkonnas kindlasti on ning loodame teemaga lähiajal reaalselt edasi liikuda.

Kuressaare linna kui kohaliku omavalitsuse jaoks oli möödunud aasta tegus ning tõi tavaelule omaselt kaasa nii õnnestumisi kui altminekuid. Eelmise aasta märksõnad võiksid olla palkade 5%-line taastamine, golf, Saaremaa Omavalitsuste Liit, arengukava 2014-2020, traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste edukas toimumine, Kuressaare linnuse tamm, linna turg, kõrge koht KOV-de võimekuse tabelis, uute objektide valmimine, tänavavalgustuse projekt, koostootmisjaama ehitus, ettevalmistus linna 450. juubeliaastaks ning 15 medaliga gümnaasiumi lõpetajat. Kindlasti võiks loetelu olla pikemgi, kuid oluline sai ehk öeldud. Järgnevalt mõnest teemast pisut lähemalt.

2012. aasta TOPP 3 – golf, palgad ja investeeringud

Viimased 2 aastat üldsuses ja meedias kirgi üles kütnud golfi temaatika jõudis linna jaoks eelmise aasta sügisel lõppvaatuseni. Saaremaa Golf AS-st suudeti väljuda ning linna kui kohaliku omavalitsuse jaoks on otsene seos golfi temaatikaga lõppenud. Aktsiate võõrandamisel oli eesmärgiks, et golf kui atraktiivne spordiala ja turismimagnet jääks linnas toimima. Paraku ei suutnud uued enamusaktsionärid AS-i raskest seisust päästa ning hetkel on käimas pankroti menetlus. Teades, et golfi aktsiaseltsi varad on täna 1,36 miljoni eurose alghinnaga müügis, peame lootma, et arengud saavad olema kiired ja edasiviivad ning eeloleval suvel on golfiväljakul taas toimetamas hulgaliselt huvilisi.

Samuti tahaks siinkohal kummutada vahepeal levinud vandenõuteooria, et linn korraldas aktsiaseltsist väljumise justkui kriminaalsüüdistusest pääsemiseks. Head saalisviibijad, saan linnapeana ja linna aktsiaseltsist väljumise ühe eestvedajana siin Teie ees kinnitada, et  linnavalitsus ei lahkunud aktsiaseltsist mitte kriminaalsüüdistuse vältimiseks, vaid poolteist aastat kestnud tõsiste ja eesmärgistatud pingutuste tulemusena. Olen täna 100% veendunud, et kui asjade käik oleks eelmisel sügisel kulgenud linna jaoks teisiti, poleks linnavalitsuse ametnikele süüdistust esitada saanud, sest vastava teo koosseis puudus. Kokkuvõtteks võib tõdeda, et linna väljumine aktsiaseltsist vaatamata ainult kehvadele ja väga kehvadele valikutele oli positiivne, küll aga oleks sellele järgnev võinud kulgeda teise stsenaariumi järgi.

Arvestades üldist keerulist majanduslikku situatsiooni, kulges aga positiivse stsenaariumi järgi linnasüsteemi töötajate palkade taastamine - alates eelmise aasta aprillist tõsteti palkade taastamise esimese etapina ligi 650-l töötajal töötasu 5% ulatuses. II etapp saab eeldatavasti teoks sel aastal, sest järgmisel nädalal II lugemisel olevas eelarves on sees järjekordne 5%-line taastamine. Kui ka tänavuaastane plaan realiseerub, on linnasüsteemi töötajate keskmine mahajäämus oma 2009.a palgast veel 9,6%.

Seisukohad kasvu protsendi suuruse osas on erinevaid - sellega ei olda kas rahul või arvatakse, et seda on üldist laekumist arvestades liiga palju. Teades, et keskmine hinnatõus Eestis oli 2011.a. 5% , 2012.a 4% ning viimase 6 aasta keskmine hinnatõus ületab lausa 30% piiri, on seda taastamist kindlasti vähe. Kui aga arvestada, et 2012.a laekus linna eelarvesse peamist jaotatavat tulu, üksikisiku tulumaksu, 1,5 miljoni euro võrra vähem, kui aastal 2008, oleme isegi hästi suutnud teemaga edasi liikuda. Et jõuda palkadega 2009.a. tasemele, peaksime leidma lisavahendeid ligi 500 tuhat eurot. Ja see ei oleks mitte ühekordne kulu kasv aastaks 2013, vaid kohustus ka järgnevateks aastateks.

On selge, et erinevad seisukohad palgakasvu suuruse osas tulenevadki tõigast, kas teemast kõneleb kõrvaltvaataja või palga saaja. Kindlasti jääb aga faktiks, et linnavalitsus on seadnud palkade taastamise ka järgnevatel aastatel prioriteediks ning omab tahet teemaga edasi liikuda. Ja kuigi üldist elukalliduse kasvu arvestades tundub lõpliku eesmärgi suunas liikumine aeglane, peame lähtuma tegelikest võimalustest. Saame raha kulutada täpselt niipalju, kui meil seda linnaeelarve taskus on ning paraku pole see tasku veel meie soovidega ühes tempos täituda jõudnud.

Küll aga teeb heameelt, et „taskuväliselt“ on erinevates kanalites liikumas miljonites rahalisi vahendeid, mida on võimalik investeeringutena Kuressaarde tuua. Linnaruumi tehtud investeeringute poolelt vaadatuna oli aasta hea - Saaremaa teadus- ja huvikooli hoone SÜG-i juurdeehitusena, politsei- ja päästeühishoone, uus tennisehall, ametikooli disainimajakas, haigla ja eakate päevakeskuse renoveerimine, koostootmisjaam. Siia võib lisada veel nurgakivi saanud Politsei- ja Piirivalveameti Kuressaare helikopteri angaari ja kordonihoone ning mahukad ettevalmistustööd väikelaevaehituse kompetentsikeskuse ja linnastaadioni ehituseks ning tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks. Kindlasti tuleb märkida, et paljude nimetatud objektide puhul ei ole tellijaks ega rahastajaks olnud mitte linnavalitsus, vaid teised organisatsioonid, riigiametid ja eraettevõtjad. See annab teatud kindlustunde, et meie linna peetakse jätkusuutlikuks maakonna tõmbekeskuseks ning siia julgetakse läbi uute objektide ja töökohtade panustada.

Linna võimekus on hea

Head saalisviibijad! 2012. aastal pakkus üldsusele kõneainet ka kohalike omavalitsuste temaatika ning see puudutas erinevates kontekstides Kuressaaretki. Regionaalminister jõudis aastatepikkuse hoo kogumise järel esimeste konkreetsete ettepanekuteni haldusreformi küsimuses, Kuressaare oli jätkuvalt kõrgel kohal kohalike omavalitsuste võimekuse üle-eestilises pingereas ning linn lahkus maakonna omavalitsusi ühendavast Saaremaa Omavalitsuste Liidust.

Ei hakka siinkohal pikemalt kirjeldama regionaalministri poolt sügisel väljapakutud haldusreformi kuut võimaliku varianti, vaid toon lühidalt välja isikliku arvamuse halduslike ümberkorralduste suhtes. Omavalitsuste võimalik arv maakonnas ei saa  kindlasti olla eesmärk omaette ning elanikkonnale ei ole oluline, kuidas on korraldatud omavalitsusüksuse sisuline töö ja kas meil on maakonnas üks, neli või kümme omavalitsust. Kõige olulisem on, et omavalitsus suudaks ilma allahindlusteta täita talle Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega pandud ülesandeid: korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu. Samuti eeldatakse, et omavalitsus suudab korraldada haridus-, kultuuri-, spordi-, sotsiaal- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Kui eelpool nimetatud ülesandeid mingis osas enam täita ei suudeta, tulekski mõelda halduslikele ümberkorraldustele.

Kuressaare linnal on omavalitsusena ja maakonna tõmbeksekusena jätkusuutlikkus ning võimekus olemas. Seda näitab ka linna juba 4-aastane järjestikune paiknemine 226 kohaliku omavalitsuse võimekuse pingerea esikümnes. Erandlik on meie sealne 8. koht 2012.aastal kindlasti, sest esiseitsme moodustavad Harjumaa vallad koos Tallinnaga ning esikümne lõpetavad meie järel Tartu ning selle naabervald Ülenurme. Lääne-Eestist on esikolmekümnes lisaks meile veel vaid Pärnu 17. ja Haapsalu 24. kohaga ning maakonna valdadest on parim Kaarma, paiknedes 57. real.

Vaadates nimetatud tabeleid läbi aegade, on hea meel tõdeda, et linna areng on olnud väga stabiilne, sest oleme kõigis aastate 2008-2012 tabelites olnud kohtadel 7.-10.  Uuringu kokkuvõttena võib tõdeda, et Kuressaare linn on piirkonnana igati elamisväärne ja turvaline ning loodame, et meie kõigi ühiste pingutuste tulemusena kasvab tulevikus linna heaolu veelgi.

Arutelud Kaarmaga võiks alata

Mis puudutab selles valguses Kuressaare valmisolekut alustada kellegagi läbirääkimisi liitumiseks, siis pean reaalseks lähiaja võimaluseks istuda arutelude algatamiseks ühise laua taha Kaarma valla esindajatega. Meil on lisaks ühisele halduspiirile olemas juba ühine haridusruum, ühised planeeringud, koostöömõtted ühiselt jäätmekäitluse korraldamiseks jm. igapäevaelu kokkupuutepunktid ning Kaarma vallamajagi asub Kuressaare linnas. Kõne algusosas mainitud 194-st eelmisel aastal linnast lahkunud elanikust läks 113 elama Kaarma valda. Tegelikkus on see, et elama asutakse või elukoht registreeritakse küll ümber Kaarma valda, aga üldjuhul jäävad lapsed edasi linna üldhariduskoolidesse, lasteaedadesse ja huvikoolidesse, jäädakse kasutama Kuressaare Spordihoonet, käiakse linnas tööl ehk teisisõnu jätkub praktiliselt kogu tegevus linna haldusterritooriumil ja ühes sellega ka linna taristu kasutamine. Jätkub ainult selle vahega, et vabandage väljenduse eest, aga „magamas käiakse“ nüüd naabervallas ning üksikisiku tulumakski laekub sinna. Mainitud näide ei ole päevakohane ainult Kuressaares, vaid on omane pea kõikidele maakonnakeskuste linnadele. Oleks lühinägelik hakata Kaarmale väljarände pidurdamise ja linna elanikkonna kasvu nimel muutma näiteks haridusruumi lepinguid selliselt, et ühel hetkel on Nasva elanikud sunnitud viima oma lapsi läbi linna Aste kooli või lasteaeda. Leian, et parem variant oleks üheskoos arutelude alustamine võimaliku liitumise üle.

Loomulikult ei mõjuks ühe praegusest veelgi suurema omavalitsuse võimalik tekkimine positiivselt maakonna kui terviku arengule ning kindlasti ongi oluliseks faktoriks kogu arvamuse juures, kuidas tagada maakonna kui terviku ühtne areng ja elanike rahulolu. Samas on olemas ka võimalus, et tänu arutelude alustamisele Kaarmaga tekib nö „ kasvav kobarefekt“ -  laua taha tulekuks võivad sel ajendil avaldada soovi teisedki omavalitsused ning päris kindlasti oleks vabad kohad laua ääres olemas. Valearusaamade vältimiseks kogu teema osas täpsustan, et tegu on minu isikliku nägemusega ning Kaarmaga seda teemat arutatud ei ole.

Tänane viimane omavalitsuste teema puudutab linna lahkumist eelmise aasta sügisel Saaremaa Omavalitsuste Liidust.  Organisatsioonis leidis aasta alguses aset usalduskriis ning sellele järgnenud 8-kuine tegevusetus viis loogilise lõpplahenduseni. Kuigi kogu temaatikat püüti sildistada poliitiliselt, olen seisukohal, et tegu oli usalduse kaotusega SOL-i liikmeskonna esindajate vahel. Usun, et linnapoolne selja sirgulöömine oli sedapuhku õige samm ning loodan, et kunagi tulevad tagasi ajad, mil SOL ei esinda mitte 40% elanikkonnast nagu täna vaid kogu maakonda.

Linnapea 2012.a nägemuste täitumine – hinne neli

Austatud kuulajad! Vahetaksin nüüd pisut teemat ning läheksin oma meenutustes tagasi eelmise aasta vastuvõtule. Julgesin siis elu esimesel vastuvõtul linnapeana välja käia 10 konkreetset nägemust, mis aastal 2012. Kuressaare linnas toimuda võiks. Tänasega on saabunud õige hetk teha selles osas Teile lühike aruandlus:

1. nägemus - Saab astutud esimene, 5%-line samm palkade taastamise suunas, 2013.a eelarve projekti planeeritakse sisse järgmine etapp - tehtud

2. nägemus -Rahastuse saab 3,2 M€ suurune projekt kogu linna valgustuse renoveerimiseks, alustatakse I etapi töödega – rahastus saadud, ettevalmistused elluviimiseks käivad

3. nägemus - Hilissügisel alustatakse linnastaadioni renoveerimist – ettevalmistused tehtud, ehitus algab kevadel

4. nägemus - Kodanikud osalevad aktiivselt linna arengukava koostamisel aastateks 2014-2020 – alati saab paremini, aga üldiselt võib rahul olla!

5. nägemus - 1,3 M€ maksev Väikelaevaehituse Kompetentsikeskuse rajamise projekt jõuab aasta lõpuks ehitusstaadiumisse – lükkus kevadesse!

6. nägemus - Nurgakivi saanud Kuressaare koostootmisjaama ehitus kogumaksumusega 12 M€ kulgeb plaanipäraselt – on väike mahajäämus, avatakse lähiajal!

7. nägemus - Sügiseks valmib uus politsei- ja päästeameti hoone – olemas!

8. nägemus - Kuressaare linn väljub Saaremaa Golfi AS-st - tehtud

9. nägemus - Elanike rahulolu ja elukvaliteet kasvab – eelpoolsele 2012 aasta tagasivaatele tuginedes liikusime loodetavasti pisut taas paremuse suunas

10. nägemus - Ettevalmistused linna 450. juubeli tähistamiseks aastal 2013. kulgevad plaanipäraselt – kulgesid.

Oma mulluste väljaütlemiste elluviimise hindeks julgeksin endise pedagoogina panna koolipoisilikult tugeva nelja ehk üldiselt läks nagu soovisin, aga ruumi veelgi paremateks arenguteks jäi.

2012. a. tagasivaate lõpetuseks tahaks märkida, et loomulikult ei olnud ülevaates võimalik valgustada kõiki linna toimetamisi ning peatusin vaid meedias ja linna volikogus enim kõneainet pakkunud teemadel. Kindlasti ei sõltu Kuressaare maine ega tegemised ainult investeeringutest ja linnavõimu tasemel toimuvast, vaid kõige olulisema ja tähtsama osa annavad linna terviklikku eksisteerimisse ikka linnas elavad ja töötavad inimesed. Selle taga, et meil toimus hulgaliselt kultuuri- ja spordiüritusi, et linn on puhas ja korras, et linna külastajatele jääb meist positiivne mulje, on paljude inimeste südamega tehtud töö ja pühendumus. Samuti on selle kõige taga hulgaliselt linnakodanikke, kes hoolivad oma linnast ja soovivad nii iseendale kui linnale parimat.

Tänud Teile head noored ja vanad linlased! Tänud Teile kolleegid linnavalitsusest, ettevõtjad, riigikogu ja volikogu liikmed, riigiametnikud. Tänud Teile allasutuste juhid ja nende töötajad, koostööpartnerid, ürituste eestvedajad ja korraldusmeeskonnad, vabatahtlikud, kõik abilised ja linna arengule kaasaaitajad! Loodame, et kõigi Teie toel tuleb ka 450. juubeliaasta linnale edukas ja kordaminekute rohke!

2013 – tõotab tulla põnev aasta

Head saalisviibijad! Enne kõne lõpetamist heidaksin põgusa pilgu ka alanud aastasse - mida oodata, kuidas jätkata?

Eelkõige tahaks loota, et meie linna väärikas juubel saab väärikalt tähistatud. Juubeli tähistamine on juhtunud kultuuripärandi aastasse, mille eesmärgiks on pärandi teadvustamine kõikjal enda ümber ning mõistmine, et pärandi hoidmine aitab säilitada ja arendata ühist identiteeti. Ilus aasta linna 450. juubeliks, mille tähistamise nimel on hulgaliselt inimesi juba üle aasta ettevalmistusi teinud ja vaeva näinud. Loodan siiralt ja usun, et nende tegemisi kroonib erinevate ettevõtmiste ja ürituste näol edu. Siia juurde on sobilik märkida sedagi, et meie linna sadamaid ja Saaremaa süvasadamat peaks merepäevade aegu külastama rahvusvaheline avamerepurjekate regatt Tall Ship Races ning Kuressaare Lennuväljal saavad suvel esimest korda Eesti ajaloos teoks supermoto maailmameistrivõistlused.

Tagasivaates aastale 2012 loetlesin pooleliolevaid projekte – kombijaam, staadion, väikelaevaehituse kompetentsikeskus, tänavavalgustuse rekonstrueerimine – loodan, et need projektid saavad sel aastal ellu viidud või jõuavad järgmisse etappi. Samuti peaks tänavu renoveeritud saama raekoja hoone ja Kuressaare linnuse tamm ning tahaks väga loota, et tekib võimalus hakata tegelema ettevalmistustega meie kehvas seisus lasteaedade renoveerimiseks.

Alanud aastal ootavad meid ees ka hariduselu teemalised arutelud. Linnas on küll tublid, tegusad ja heal tasemel koolid ning medalitesadugi oli eelmisel aastal 15 medalisti näol korralik, aga tulenevalt riiklikest hariduskorralduslikest muutustest, peame meiegi mingil ajahetkel olema valmis nendega kaasa minema. Muutusi muutuste pärast me võimalusel ette ei võta ning suhtume kogu temaatikasse rahulikult põhimõttel, et tark ei torma! Kindlasti saame järgmise aasta sügisel nautida koolieluga seotult ka üldsuse suuremat tähelepanu, sest septembris kuulutatakse Kuressaares välja vabariiklik koolirahu 2013. Kohalikus meedias võiks ületada uudistekünnise linnavalitsuse soov taastada juba järgmisel õppeaastal ranitsatoetus.

Ja loomulikult on sügisel Kuressaaret nii nagu kõiki teisigi kohalikke omavalitsusi ees ootamas valimised. Võimulolijatele on see tõehetkeks ning uutele tulijatele katseks võimule pääseda. Tahaks väga loota, et kõik kampaaniad, mis meid valimistega seoses ees ootavad, saavad kõigi erakondade ja üksiküritajate poolt olema  heas toonis ja korrektsed ning tähelepanu ei koondata mitte niivõrd vastaskanditaatide nõrkadele, kuivõrd enda tugevatele külgedele. Loodan, et aasta jooksul toimub midagi edasiviivat ka haldusliku ümberkorralduse valdkonnas ning seda mitte valimistel populaarsuse saavutamise eesmärgil vaid sisulist poolt silmas pidades.

Kokkuvõttes tõotab tulla põnev ja tegus aasta ning jääme selle kulgemist huviga ootama!

Lõpetuseks kaks salmi eesti luuletaja Artur Alliksaare luuletusest ”Aeg”:

Ei ole mõttetult elatud aegu.

Mõte ei pruugigi selguda praegu.

Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.

Parajal määral saab elu meilt lõivuks.

Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.

Alles jääb hetk, milles asume praegu.

Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,

kui seda jäävust ka meeled ei taju.

Austatud daamid ja härrad, ilusat õhtu jätku Teile!