Saarlaste toitumise tervislikkus jätab soovida

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KOOLINÄDAL JÄI SELJATAHA: Nädalavahetuseks plaane tegevad Kevin Kuusk ja Cardo Martin SÜG-i 9. klassist söövad kartulikrõpse ja joovad limonaadi. Poiste juttu kuulab Keiti Sassian Kuressaare ametikoolist. Foto: Sander Ilvest
KOOLINÄDAL JÄI SELJATAHA: Nädalavahetuseks plaane tegevad Kevin Kuusk ja Cardo Martin SÜG-i 9. klassist söövad kartulikrõpse ja joovad limonaadi. Poiste juttu kuulab Keiti Sassian Kuressaare ametikoolist. Foto: Sander Ilvest Foto: Saarte Hääl

Saare maakonna elanikud ei armasta süüa puu- ja köögivilju, ent joovad meelsasti kokakoolat ja teisi suhkrut sisaldavaid jooke, näitab Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuring.

“Jumal tänatud, et saarlased natuke rohkem liiguvad – see natuke parandab olukorda,” kommenteeris TAI uuringu toitumise-teemalisi tulemusi Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi direktor, muhulane Raivo Vokk. “Kui nad elaksid suurlinnas ja sõidaksid autoga, oleks asi hullem.”

2011. aasta andmete põhjal tehtud uuringu järgi sööb hommikusööki iga päev või enamikel päevadel 79,2% Saare maakonna elanikest. Hommikul täidab kõhtu 76,9% meestest ja 81,6% naistest.

Puu- ja köögivilju ei tarbi üldse või tarbib harva mõned portsjonid 68,2% meie maakonna elanikest. Eesti keskmine protsent on 54,9.

1–2 portsjonit puu- ja köögivilja päevas sööb 21,9% maakonna elanikest (Eesti keskmine on 31,9%). Selle näitaja poolest oleme tagantpoolt kolmandad.

15–24-aastastest sööb puu- ja köögivilju harva või üldse mitte 73,2% (Eesti keskmine 49,9%), 25–34-aastastest aga isegi 75,8% (Eesti keskmine 55,6%).

“Ilmselt on neid väikesena sunnitud,” põhjendas Vokk noorte inimeste vastumeelsust. “Mõned aastad tagasi avastati ka, et osa lapsi ei söö köögivilja, kuna neil on mõru maitse näsad tundlikumad ja köögiviljaroad on nende jaoks lihtsalt liiga mõrud.”

Kokakoolat või teisi suhkrut sisaldavaid magusaid jooke joob ühel kuni seitsmel päeval nädalas 33,2% Saare maakonna elanikest. Eestis keskmiselt on see protsent 32,9.

Kui kogu Eesti puhul on suurimad magusate jookide armastajad 15–24-aastased (57,2%), siis Saare maakonnas tarbivad neid kõige rohkem 25–34-aastased – 52,8% (Eesti keskmine 46%).

“Asi on taas lapsevanemates,” põhjendas Vokk. “Aga isegi, kui lapsevanemad ei anna oma lastele magustatud jooke, siis nähes, et lasteaia- ja koolikaaslased neid joovad, leiab laps, et tema peab ju ka saama.”

Energiajooke polnud aasta jooksul kordagi tarbinud 85,5% Saare maakonnas küsitletuist (Eestis 89,4%). 1–7 päeval nädalas jõi energiajooke 14,5% (Eestis 10,6%) maakonna elanikest. Rohkem armastavad energiajooke 15–24aastased – ühel kuni seitsmel päeval nädalas tarbis neid 43,5% noortest. Selle näitaja poolest oli Saare maakond lausa esikohal – Eesti keskmine protsent oli 28,2%.

Raivo Voki hinnangul on energiajookide tarbimine noorte hulgas praegu probleem. Ta arvas, et energiajoogid tuleks teha vähem kättesaadavaks ja selgitada lastele, et kofeiinisisaldus neis jookides on lapse jaoks liiga kõrge.

Noori tervislik toit ei huvita

Eile pärastlõunal istusid Kuressaare kultuurikeskuse ees pingil kolm noort, kes vestluse ajal sõid kartulikrõpse ja jõid limonaadi. Kevin Kuusk ja Cardo Martin Saaremaa ühisgümnaasiumist ja Keiti Sassian Kuressaare ametikoolist tervislikule toitumisele eriti ei mõtle.

Noored tunnistasid, et magusaid mullijooke nagu limonaad ja kokakoola joovad nad heameelega. Seda nad ei usu, et see võiks kahjulik olla. “Võib-olla vanaduses annab tunda,” arutas Keiti. Poisid lisasid, et nii umbes 90-aastaselt.

Hommikusöögiks enne kooli söövad nad võileibu. Võileivad tehakse sellest, mida külmkapis parajasti on, ütlesid noored. Keiti sööb puuvilju heameelega, Kevin ja Cardo aga vahetevahel.

Tõnu Veldre

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles