Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saarte HäälHead saarlased, täna hoiate käes erilehte, kus keskendutakse haldusterritoriaalse reformi teemale meie maakonnas. Tegemist on väga olulise valdkonnaga, mis puudutab vähemal või suuremal määral meid kõiki.
Haldusterritoriaalse reformi kui ühe osa kogu riigivalitsemist hõlmava laiema haldusreformi vajalikkusest on Eestis räägitud juba viimased paarkümmend aastat. Saaremaal toimusid viimased tõsised arutelud selles küsimuses 13 aastat tagasi. Juba siis jõuti tõdemuseni, et maakonnas on kõige otstarbekam edasi minna ühe omavalitsusega. Sellest ajast on maailm meie ümber jäänud veelgi väiksemaks – kiirenenud on info liikumine, oleme üks osa Euroopa Liidust, oluliselt on paranenud ühendusteed.
Eelmisel aastal alustasime maakonna uue arendusstrateegia koostamist. Esimene kokkulepe oli ausalt arvestada praeguseks kujunenud olukorda, kus maakonna rahvastik jätkuvalt väheneb, töökohad koonduvad suuremate keskuste ümber ja tänu tehnilistele võimalustele on inimesed muutunud palju mobiilsemaks. Loomulikult kerkis päevakorda küsimus, milline halduskorralduslik mudel on kujunenud olukorras maakonnas kõige otstarbekam, arvestades meie ümber toimuvaid muutusi.
Tugev omavalitsus on meile kõigile väga oluline, kuna omavalitsus seisab inimesele kõige lähemal ja kohapeal tehtavad otsused arvestavad inimeste vajadustega palju paremini. Seda, et kohalik elu on meile tähtis, näitab ka elav arutelu leheveerudel. Hea meel on tõdeda, et oma arvamuse on välja öelnud mitmed tänased omavalitsusjuhid, ettevõtjad, kultuuritegelased ja kodanikud, kellele maakonna areng on oluline. Seisukohad reformi küsimuses on erinevad –on neid, kes vaatavad julgelt tulevikku, on arvamusi, kus tuuakse välja kitsaskohad ja soovitatakse mitte tormata.
Kõige olulisem ongi üheskoos arutada, millise halduskorraldusliku mudeliga on maakonnas kõige otstarbekam edasi liikuda. Selleks tuleb meie elu kildhaaval lahti võtta, analüüsida väga põhjalikult praegust olukorda, arvestada suundadega, kuhu elu on viimased paarkümmend aastat liikunud, ning siis tervikpilt uuesti kokku panna. Kas tulemuseks on üks tugev omavalitsus või väiksemad omavalitsused koos ühiste teenuskeskustega või mingi muu mudel, seda saame öelda pärast teekonna läbimist. Oleme teinud ettepaneku, et selleks ajaks võiks olla järgmised neli aastat, mis on piisavalt pikk aega, et see valdkond põhjalikult läbi töötada.
Viimasel aastal olen kohtunud paljude ettevõtjatega, noortekoguga, omavalitsusjuhtidega, koguduste esindajatega, külaliikumise «veduritega» ja paljude teiste saarlastega. Kohtumistest on jäänud kõlama seisukoht, et praegu ei ole veel õige aeg anda maakonna omavalitsusstruktuurile uus hingamine, mis arvestaks meie reaalse eluga. Kohtumistest on jäänud kõlama ka mõte, et nii olulises küsimuses tuleb korraldada ülesaaremaaline rahvaküsitlus.
Tegime kohalikele volikogudele ettepaneku, et selle võiks korraldada samal ajal kohalike omavalitsuste valimistega, et saada selles küsimuses teada võimalikult paljude saarlaste arvamus. Küllap näitavad lähinädalad, kas meie demokraatia on juba piisavalt küps, et julgeme nii olulise küsimuse lahendamisel küsida oma rahva arvamust või peame selles osas veel kasvama.
Loodan väga lähiajal selles küsimuses tõsiste arutelude jätku. Maakonna tulevik on meie kõigi kätes ja siin peame suutma päevapoliitika üleselt kokku leppida arengus, mis arvestab meie ümber toimuvate muudatustega. Maakonna elanikud väärivad parimat avalikku teenust ja kindlustunnet tulevikus. Üheskoos suudame enam.