Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/12/06/12020848t1hcc88.jpg)
Virtsu ja Kuivastu vahele jääb vaid 7 kilomeetri laiune Suur väin, ometi on aastaringse regulaarse ühenduse pidamine Saare maakonna ja Mandri-Eesti vahel olnud sajandeid suur probleem.
Inimesi, kaupa ja posti veeti saarte ja mandri vahel sadu aastaid uisuga. Nii nimetati suhteliselt laia, madala süvisega lahtist purjepaati, mis sobis liiklemiseks madalas ja ohtlikke kive täis pikitud Väinameres. Korralike sadamakaide asemel olid kividest ja puidust ehitatud väikesed randumissillad, jõuallikana kasutati olenevalt olukorrast tuult või käterammu.
Kui külm hakkas merd kaanetama, jäi sellest jaksust aga väheks ning ühendus katkes. Üldjuhul kulus nädalaid, enne kui jää muutus nii paksuks, et seda mööda sai üle väina minna. Sama kordus kevadel, mil üha soojemalt paistev päike lõhkus jäätee, kuid paadiga liikumiseks vajalikku vaba vett veel polnud.
Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.