Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/02/14/12021460t1h4aea.jpg)
Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal põllumajandusmaa keskmine rent kõrgeim Tartu ning madalaim Hiiu, Saare ja Lääne maakonnas.
Saaremaal oli põllumaa keskmine rent 27,8 eurot ja püsirohumaa keskmine rent 26,1 eurot. Põllumajandusmaa keskmine rendihind Eestis oli möödunud aastal 39,5 eurot hektari kohta, kõige kõrgemat renti küsiti tootjatelt Tartumaal, kus keskmine rendihind ulatub 50 euroni.
Salme valla piimatootja Anne Tiitmaa ütles, et nende piirkonnas on maa rendihinnad maakonna statistilisest keskmisest kõrgemad. Tiitmaal endal käib maade pärast konkurents mahetootja Raimond Ellikuga, kes on mahetoetuste arvel võimeline maa eest kõrgemat hinda pakkuma. Tiitmaa sõnul maksab ta rohumaa eest 50 eurot hektari kohta ehk pool pindalatoetusest ja rendile on tal võetud 100 ha rohumaad.
Üksteiselt maade ülelöömiseni pole konkurents Tiitmaa kinnitusel tootjaid veel viinud. “Oleme tegelikult üksteisega ausad ega võta üksteise maid ära,” kinnitas piimatootja, olemata tuleviku suhtes siiski päris kindel.
Küsimusele, kas tema konkurent võiks olla võimeline talle nõnda-öelda nuga selga lööma, vastas Tiitmaa: “Ma ei usu seda, aga iialgi ei tea. Võib-olla olen ka mina selleks võimeline, kui käib konkurents ja loomad tahavad süüa saada, miks mitte.”
Anne Tiitmaa hinnangul on maade rentimine Salme valla Sõrve poolsaare osas ilmselt odavam kui Salme–Tehumardi kandis, kuna seal on vähe loomapidajaid ja palju kasutamata maad.
Kõljala ja Valjala ühistu juht Tõnu Post ütles, et nende kandis sõltub maa rendihind asukohast ja maa väärtusest ning ulatub 30–50 euroni hektari kohta, kusjuures põllumaa on üldjuhul kallim kui rohumaa. Samas märkis Post, et konkurents ühtsele pindalatoetusele on lähiaastatel aina suurenemas, sest toetusõigusliku maa pindala on võrreldes eelmise finantsperioodi algusega suurenenud 860 000 hektarilt 950 000 hektarile ning suureneb seoses käimasoleva uute maade deklareerimisega ilmselt enam kui miljoni hektarini. See omakorda tähendab, et ühtse pindalatoetuse hektarimäär võib viiendiku võrra langeda.
Valjala valla Kõrise küla viljakasvataja Kaido Kirstu sõnul on tema käsutuses olevate maatükkide rent Sakla–Kallemäe kandis samal tasemel maakonna keskmisega või natukene kõrgem. “Praegu on veel selliseid mehi, kellele meeldib, et nende põldudel kasvab vili, aga maid on ostnud ka me
tsafirmad ja siis on maade kasutamise eest küsitud ka sellist raha, et maa kasutamisest on loobutud,” rääkis Kirst, kes on ka ise ülemäära kõrge hinna tõttu kolme hektari harimisest loobunud.
Orissaare vallas Saikla kandis vilja kasvatav Aarne Põri ütles, et maksab maa rentimise eest sõltuvalt lepingust 25–50 eurot. Samas on ka selliseid olukordi, kus mõni maaomanik taotleb oma maale toetust ise, teine laseb toetuse välja võtta tootjal ning küsib selle siis endale, mõni lepib ka poole pindalatoetusega. “Rendilepinguid on maast laeni,” möönis Pöri.
Üks oma nime avaldamist mitte soovinud Lääne-Saaremaa tootja ütles, et nende piirkonnas on rendihinnad keskmisest kõrgemad. “Osa maaomanikke ei annagi enam maad rendile, vaid võtab ise ühtse pindalatoetuse, laseb kellelgi rohu ära purustada ja ongi kõik,” rääkis põllumees. “Kui selliseid maaomanikke liiga palju tekib, siis ei jää põllumehel muud üle, kui käia nendel maadel lihtsalt tasuta heina tegemas, põllumehed sunnitakse käpuli ja maaomanikud lihtsalt laiavad,” lisas ta.
Tootja sõnul on ebaõiglane, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika eelistab maa omanikku selle harijale ning annab sel moel maa kasutamisel jämeda otsa maaomanikele, kes elavad sageli linnas ega tooda mitte midagi. “Mõni ütleb isegi: loomad sinu poolt, maa minu poolt, kuid samas on ka selliseid maaomanikke, kes annavad maad kasutada tasuta ja tunnevad selle üle heameelt, et maa hoitakse korras,” rääkis tootja.
Statistikaameti statistikud Eve Valdvee ja Andres Klaus kirjutasid sel nädalal, et põllumajandusmaa rendihinnad varieeruvad väga palju olenevalt nõudluse ja pakkumise suhtest, mis omakorda tuleneb sellest, missuguseid majapidamisi piirkonnas leidub. Rendile võetakse põllumajandusmaad nii tasuta kui ka üle 100-eurose rendihinnaga hektari kohta.
Kõige levinum kokkulepitud rendihind jäi 2013. aastal vahemikku 20–50 eurot ja üle 100 euro hektari eest maksti vaid 3% rendimaa puhul. See hind polegi nii madal, kui arvestada, et Eurostati esialgse hinnangu kohaselt langes Eesti põllumajandustootja reaaltulu töötaja kohta 2013. aastal võrreldes varasema aastaga 17%. See oli suurim langus Euroopa Liidus. Kuigi põllumajandustoodangu väärtus on kasvanud, on kulud kasvanud veelgi enam.
Väidetavalt pole harvad juhud, kui rendihinna kauplemisel kasutatakse argumendina seda, et kellegi tuttavale on Eestimaa teises otsas makstud kõrget hinda. Rendileandjad küsivad enamasti maksimaalselt kõrget hinda ja osa põllumehi paistab olevat nõus seda ka maksma. Siiski ei ole üheski maakonnas rendihinnad Eesti keskmisest oluliselt kõrgemad ning kõikjal renditakse maid nii keskmisest madalama kui ka kõrgema hinnaga.