Rohemajanduslik mõtlemine laieneb

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SALMEL: Õunaaia omaniku Riho Kadastiku (esiplaanil) juttu kuulavad (vasakult) Pöide vallavanem Andres Hanso, SA ÜKS tegevjuht Maie Meius ja Hiiu maavanem Riho Rahuoja. Foto: Irina Mägi
SALMEL: Õunaaia omaniku Riho Kadastiku (esiplaanil) juttu kuulavad (vasakult) Pöide vallavanem Andres Hanso, SA ÜKS tegevjuht Maie Meius ja Hiiu maavanem Riho Rahuoja. Foto: Irina Mägi Foto: Saarte Hääl

Esmaspäeval ja teisipäeval toimus Kipi-Koovi külastuskeskuses Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala (BPA) 1. suveülikool. Suveülikooli teema oli rohemajandus, lektoriteks keskkonnaameti esindajad, maaülikooli teadlased ja kohalikud asjatundjad.

Kahe päeva jooksul kuulati ettekandeid ja külastati mitut Saaremaa ettevõtet, mis kohaliku ressursiga rohemajanduslikult ringi käivad.

Toomas Kokovkin, UNESCO programmi “Inimene ja biosfäär” rahvusvahelise koordinatsiooninõukogu liige ja üks suveülikoolis ettekande tegijaid ütles, et võib-olla me tegelikult juba oleme rohemajanduslikus keskkonnas.

“Me peame seda endale paremini teadvustama,” lisas ta. “Tahaksime olla modernsed ja unustada kõik, mis on vanaaegne ja traditsiooniline,” selgitas ta oma mõtet. “Moodne maailm toetub traditsioonidele, aga kasutab innovatsiooni ja teadust. Arvan, et selles mõttes oleme suuresti rohemajanduses.”

Kokovkini sõnul on suveülikoolis teadmiste saamise kõrval olulisim kontaktide loomine ja oskusteabe vahetamine. Näiteks tõi ta Rannavilla, ühe eile külastatud ettevõtetest, kus alles nüüd saadi teada, et šoti mägiveise kasvatamiseks oli 2007. aastal, kui nemad infot otsima hakkasid, oskusteave Matsalus juba olemas.

Hiiu maavanema Riho Rahuoja ettekande teema oli “Rohemajandus – Hiiumaa tulevik?” Maavanema sõnul on rohemajanduse edendamiseks maakonnas vaja kogukonnasisest kokkulepet, tuleb edendada koostööd teadlastega ja luua struktuur, mis rohemajandusega iga päev ja järjekindlalt tegeleb. Saaremaal külastatud ettevõtete juures hindas ta eelkõige seda, et sealses tootmises väärindatakse kohalikku rohemajanduslikku ressurssi lõpuni. Tema sõnul on ka Hiiumaal vaja enam vaadata, et toormele võimalikult kõrge lõppväärtus antaks.

Maie Meius, üks suveülikooli korraldajatest lisas, et sama teemat jätkab BPA talveülikool veebruaris.


Rohemajandus

Rohemajandus (inglise k green economy) on majandus, mille tagajärjel paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus, mis ei põhjusta keskkonnariske ja survet loodusvaradele ja on seega vähese süsihappegaasi heitega, ressursitõhus ja ühiskonda kaasav majandus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles