/nginx/o/2015/02/03/12031444t1h1d18.jpg)
Pisike Põlmer on teinud gaselliliku arenguhüppe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just seepärast tunnustas ajaleht Äripäev neid tiitliga Gasellettevõte 2015. Sellise tiitli saavad vaid need, kes on viimase kolme aasta jooksul kasvatanud oma käivet vähemalt poole võrra.
Põlmer OÜ juhataja Mihkel Kanguri sõnul on nad viimastel aastatel tõepoolest kenasti hoo üles saanud. Taolisi “gaselle” on neile teadaolevalt Saare maakonnas kolme aasta arvestuses vaid 18. “Käibe kiireks kasvuks andsid oma suure panuse firma tublid ja kohusetundlikud töötajad,” selgitas Kangur.
Ta märkis, et umbes 50 protsenti firma käibekasvu on neil kolme aastaga kenasti täis tulnud. “Hüpe on olemas ja ma loodan, et sama tempo jätkub,” lausus ta.
Käive on neil praegu veidi alla 400 000 euro. Erinevaid tooteid valmistatakse aastas kümneid tuhandeid.
Omatooted laia ilma
Millest selline hoogne käibekasv? Mihkli vanaisa, ettevõtte endine juht Ants Kangur tunnistas, et kõik see on paljuski sündinud tänu oma toodangule turu otsimisele, mis kasvu võimaldas. “Toota jõuad alati, aga toodang on vaja ka maha müüa,” tõdes ta.
Kui Põlmeri peamine ekspordi sihtturg on Läti, kuhu on õnnestunud eksportida juba 2000. aastast, siis teiste ettevõtete kaudu on firma jõudnud ka Soome, Rootsi ja Leedusse. Põhjamaadesse valmistab firma tooteid peamiselt allhankena.
“Meiesugusel väiksel firmal oleks ääretult raske end üksi sealsesse turgu sisse süüa,” nentis ettevõtte endine juht.
Mihkel Kangur märkis, et alguses tulebki tasapisi minna ja siis vaikselt muudkui edasi liikuda. “Väga suure mahuga ei ole õige uuele turule siseneda. Tuleb kogeda, kuidas uus turg reageerib.”
Saaremaal ja tegelikult terve Eesti turul on Põlmer mõlema Kanguri kinnitusel väga hästi oma koha leidnud. Põhiliselt valmistatakse messingist ja vasest standardseid lisaseadmeid küttekolletele: tehakse tahmatoppe, -uksi, kamina- ja ahjuplekke, praeahjusid, kulbiraudasid jms. Lisaks täidetakse kliendi jooniste järgi eritellimusi.
Kevadel proovitakse oma haaret veel laiendada Leedu turul. “Praegu mõned poed juba müüvad seal ja näha on, et nõudlust jagub,” rõõmustas Mihkel Kangur.
Juhataja sõnutsi ei mahu nende tootmine praegustesse tootmisruumidesse eriti hästi äragi. “Oleks tarvis suuremat ja avaramat pinda, et saaks kõik tööpingid loogilisse järjekorda panna,” märkis Mihkel Kangur.
Samas nentis ta, et kui ettevõte kasvab, kasvavad ka probleemid. “Aga see on paratamatu ja neile peab leidma lahenduse,” tähendas ta. Mihklil tahtmist kaugele jõuda jagub. Töötajaid on ettevõttes praegu seitse. Alles eile sai allkirjastatud üks uus tööleping. Ettevõtte juht on seda meelt, et tublid töötajaid ja ühtekuuluv seltskond on firmat edasiviiv jõud.
“Ettevõtte jaoks on prioriteet, et tootlikkus peab kasvama, siis püsid konkurentsis. Firma võimekus peab kasvama uute seadmete soetamise ja vanade täiustamise teel. Selline lahendus võimaldab töötajate arvu väikese hoida, ent samas tootlikkuse efektiivsuse kõrge.”
Ants Kangur lisab, et käibekasv mahub paljuski ka kena nüüdisaegse sõna “innovatsioon” alla.
Põlmer ongi tegelikult nn perefirma. Selle lükkas 1993. aastal ühes kahe teise partneriga käima Ants Kangur, kes ise on praeguseks pensionil. Oma sõnutsi tal suisa vedas, et vastava eriala omandanud pojapoeg otsustas vanaisa palvel firma üle võtta.
Sertifikaat annab kindluse
2011. aastal toimuski väike “võimuvahetus”, kui Mihkel võttis vastu firma sümboli ja Antsust sai toetav jõud. “Mul on ikka väga hea meel, et pojapoeg lõpetas kooli ära ja tuli Saaremaale tagasi. Ja et seda, millega sai kunagi ise alustatud, ei pidanud maha müüma,” muheles Ants Kangur.
Tema sõnul oli firmal omal ajal Eestis palju konkurente. “Tegijaid oli palju, aga asja pani paika sertifikaat,” tähendas ta. Kõik lisandid, mida küttekolletele paigaldada tahetakse, peavad olema sertifitseeritud. Kõigi vajalike toimingute tegemiseks, et toodang sertifitseerida, kulus kolm kuud. “Oli uhke tunne küll,” kinnitas Ants Kangur.
Paljud seda sertifitseerimise teed ette ei võtnud ja kuna ajapikku hakati seda kõigilt nõudma, pudenesid ülejäänud lihtsalt konkurentsist välja.
Sertifikaadi olemasolu aitas kaasa ka sellele, et Põlmeril õnnestus oma toodanguga välisturule jõuda. “See tekitab klientides usaldust,” teab ka Mihkel Kangur.