Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta pikim päev on käega katsuda. Tegelikult on esimesed jaaniõhtud juba peetudki, kuid suurem osa pidudest siiski veel ees.
Milline üks õige jaanipäevapidu aga välja näeb? Esiteks peab see kindlasti toimuma Saaremaal või vähemalt näikse nii arvavat pool Eestit. Ega siis tasu kade olla, kuna ruumi siin ju jagub ja jääb ülegi.
Teiseks peab olema lõke ja mida suurem, seda parem. Lõkke ääres on ju hea soe seista ja juttu puhuda. See on justkui peo kese või tuluke, mille poole astuda, kui sõbrad suurel platsil kaotsi on läinud. Üle lõkke linnu kombel lendama ei tasu aga hakata, sest tiibadest jääb ju vajaka.
Ja, mis seal salata, tihtipeale käib ühe jaanipeo juurde ka mõni meelepärane rüübe. Selle mõju all olijal vette või, taga targemaks, autorooli asja pole.
Seega, kui soovite, et pidu ei piirduks vaid ühe kohaga, on tarvis üht kainet tegelast. Küll tema juba teab, kuidas sõita sinna, kus lõke kõrgem või sõnajalaõied lähemal. Viimane punkt ei ole aga kaugeltki kohustuslik, jaanipeol piisab ka headest sõpradest, grillist, salatist ja väikesest murutükist või liivalapist, kus pikutada.