Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
Leedri küla hakkajad inimesed tahavad kadaka kõrval kasutusele võtta veel teisegi kohalikku päritolu tooraine ja hakata põisadrust maheväetist tootma.
“Teen ühe põllumajandusuuringute keskuse teadlasega praegu uuringuid, kuidas adrust maheväetisetoodet saada,” ütles adruga seotud tootearendusega tegelev Jaanika Tiitson. “Üks asi on adru kusagilt mere äärest võtta, teine asi on müüa seda pakendatud tootena, mis on säilitanud kõik oma vääruslikud omadused.”
Jaanika Tiitsoni sõnul tekkis tal idee adruga midagi ette võtta siis, kui ta vallavanemana mööda mereääri käis. “See on kole pilt, kuidas adruvallid randu ummistavad,” lausus Tiitson. Kui vanasti viidi väärtuslik adru mere äärest põldudele, siis nüüd tekitab koristamata jäänud adru viljaka pinnase, kus hakkab vohama umbrohi ja mereäär kasvab kiiresti kinni. “Mind see pilt häiris. Meil kodus on alati adrut põllurammuks kasutatud ja mõtlesin, et nii kuldaväärt materjaliga peaks ikkagi midagi tegema,” lausus Tiitson.
Kui adru omaduste ning pakendamisvõimaluste uuringud annavad positiivse tulemuse, järgnevad sellele tasuvusuuringud, millest omakorda oleneb, kas ideest saab asja ning pakendatud adru jõuab aianduspoodidesse.
Ajakiri Maakodu on kirjutanud, et põisadrut on Lääne-Saaremaal ja mujalgi rannikualadel orgaanilise väetisena kasutatud, adru kuivaine on taimetoiteelementidest rikas. Adru on suurepärane sõnniku asendaja, kuna laguneb mullas kiiresti ja selles sisalduvad toiteelemendid muutuvad taimedele kergesti omastatavaks. Vanemad inimesed ütlevad, et pole taime või viljapuud, mida adru kasvama ei paneks. Kuna tegu on loodusliku materjaliga, sobib see hästi väetiseks ka mahepõllumajanduses.