Märg performance kultuurikeskuses

KOHALIK ABIMEES: Etenduse läbiviimisel abistas Hiroko Tsuchimotot Muhu kalur Jüri Lepik. MAANUS MASING Foto: Saarte Hääl

Muhu Kunstitalu näitus “Futu Muhu 2016” avati Kuressaare kultuurikeskuse saalis küllaltki omapärase tegevuskunstietendusega. Märjaks said nii saali põrand kui ka põrandal lebav ahven.

Eesti kunstnike liidu Muhu A.I. Kunstitalu aastanäituse “Futu Muhu 2016” avamisel esines jaapani performance’i-kunstnik ja Kunstitalu resident Hiroko Tsuchimoto. Tema etenduse sümboolne sisu puudutas Muhu ajalugu ning kaduva kalanduskultuuri ja Euroopa Liidu ning inimese ja looduse vahelisi seoseid.

Muhu Kunstitalu projektijuht ja üks näituse kuraatoritest Tiiu Rebane selgitas, et laiemas plaanis rääkis jaapanlanna oma performance’iga “A Fish out of Water” (“Kala kuival”) loo sellest, et kui midagi kaob, siis midagi tuleb asemele. “Moraal oli selles, et elu edasi minemiseks tuleb tekitada positiivne jõud, milleks tuleb süveneda ka minevikku,” märkis ta.

Tsuchimoto viibis Muhus Nõmmkülas 30 päeva. Selle aja jooksul suhtles ta kohalike kalurite ja teistegi muhulastega ning jõudis tõdemusele, et kalanduskultuuri hääbumine on seotud Euroopa Liidu vastavate õigusaktidega. Samuti huvitas kunstnikku eestlaste paganlik minevik. Kõik need teemad sidus ta oma 40 minuti pikkusesse etendusse.

Performance´i puhul on aktiivne osaleja tihtipeale ka publik. Nii lasi ka Tsuchimoto etenduse esimeses pooles ligi 20 inimesel kallata kultuurikeskuse saali põrandal lebavale kalale klaasi vett. Seejärel ei tõmmatud põrandat aga mopiga üle, vaid kunstnik asus ise märja põranda peal kikerdama.

Mahakallatud vee hulk tekitas aga meelehärmi Kuressaare Kultuurivara juhataja kohusetäitjale Tiiu Tammojale. “Midagi sarnast ei ole minu teada varem juhtunud ja me eeldame alati, et taolistel juhtudel korraldajad ka kooskõlastavad oma tegevuse. Kahjuks seekord ei täpsustatud, kui palju vett põrandale kallatakse,” ütles ta Saarte Häälele. Tammoja lisas, et praeguseks parketile mingit nähtavat kahjustust õnneks tekkinud ei ole. “Loodame, et see nii ka jääb,” märkis ta.

Huvilised Hiinast

Etenduse edenedes viskas Tsuchimoto lavalt alla ka mitukümmend lehte Euroopa Liidu kalandust puudutavaid seadusakte. Lõpuks juhatas ta inimesed õue, kus viis läbi paganliku rituaali. Ootamatult ühinesid sellega ka Rae Konsumist väljaastunud turistid Hiinast, kellele paistis toimuv rõõmu pakkuvat. Kokkuvõtteks võib öelda, et reede päeval sai mõnikümmend huvilist osa üritusest, mis Saaremaa oludes oli küllaltki eriskummaline.

Jaapanlannat ja märga põrandat kultuurikeskuse saalist enam eest ei leia, kuid Muhu Kunstitalu näitust saab seal endiselt nautida. Klassikalise nüüdisaegse kunstinäituse vormis tutvustab Kunstitalu vaatajatele oma töise suve tulemusi ja vilju. Tiiu Rebane märkis, et peamiselt on üleval residentide sel suvel tehtud tööd, kuid on ka maale möödunud aastast ja varasemast ajast. Esindatud on kokku 30 kunstnikku üheksast riigist, sealhulgas USA-st, Bahreinist ja Jaapanist. Näituse kuraatorid on Karl-Kristjan Nagel ja Tiiu Rebane ning kujundajad Jana Wiebe, Tiiu Rebane ja Taave Tuutma.

Eriline paik

EKL-i Muhu A.I. Kunstitalu on rahvusvaheline keskus, kus võõrustatakse kunstnikke kõikjalt maailmast ja korraldatakse mitmesuguseid kunstiüritusi.

“Me püüame rahvusvahelist keskust teha ürgses Eesti talus,” selgitas Rebane. Maja, kus Kunstitalu asub, vajab aga veel kõpitsemist, kuid Rebane kinnitas, et selle korrastamisega tegeletakse pidevalt ja hoolega.

“Need, kes on sinna sattunud, on igati rõõmsad olnud. Muhu on tõesti väga ainulaadne koht, eriti linnainimestele,” lausus Rebane.

Praegu tegutseb Nõmmkülas asuv Kunstitalu hooajaliselt, kuid tulevikus on plaanis seada maja sellisesse korda, et Kunstitalu võiks avatud olla ka talvel.

Performance´i-kunstnik

Hiroko Tsuchimoto on performance’i viljeleja, kes 2008. aastast elab Rootsis. Ta alustas oma karjääri Tokyos Musashino kunstiülikoolis ja siirdus seejärel Stockholmi kuninglikku kunstiinstituuti.