TTÜ saarelt ei kao

Saarte Hääl

“Tuleva aasta 1. jaanuarist on praegune TTÜ Kuressaare kolledž TTÜ Eesti mereakadeemia osa,” kinnitab TTÜ Kuressaare kolledži direktor Anne Keerberg.

Tõsi, ministeerium ei pruugi struktuuri muutmise protsessi kohta peensusteni teada, mis toimub – ülikoolid on ju oma otsustes autonoomsed. Ilmselt kui küsida ministrilt, mis juhtub materjaliteaduste instituudiga, ei oskaks ta samuti seda konkreetselt öelda.

Ülikooli struktuuri reform hakkas aga pihta aasta alguses. TTÜ võttis vastu uue arengukava ja otsustati, et kaheksa teaduskonna asemel saab olema neli. Kõik asutuse staatuses olnud struktuuriüksused ja teadusasutused – küberneetikainstituut, geoloogiainstituut, meresüsteemide instituut ja kõik kolledžid – ühendatakse suuremateks struktuurideks. Kaks kolledžit ühendati inseneriteaduskonnaga ja jätkavad seal sees struktuuriüksustena, kuna on suuremad kui Kuressaare kolledž.

Erialad jäävad alles

Tuleva aasta 1. jaanuarist kaob pooliseseisvate või osaliselt autonoomsete asutuste staatus.

Meie kolledž otsustati ühendada mereakadeemiaga, mis ei ole küll teaduskond, aga on eraldi üksus nelja teaduskonna kõrval ja ülikooli struktuuris võrdsustatud  teaduskonna staatusega.

Seega puudutavad need muudatused mitte ainult meid, vaid kogu ülikooli struktuuri.

Praeguste erialade kadumist käimasolevad muudatused Saaremaal kaasa ei too. Ülikooli õppekavasid puudutav on eraldi protsess, mis struktuurireformiga otseselt ei seondu.

Kevadel toimusid põhjalikud analüüsid ja kogu ülikoolis oli kohustus neid õppekavasid konsolideerida ehk esimese astme kavasid vähendada. Selle raames võttis ka Kuressaare kolledž vastu otsuse, et arendame oma praegusest kahest kavast ühe ühtse kava ning meretehnika ja väikelaevaehituse kava läheb oma suunas.

Seega on meil järgmise aasta vastuvõtt meretehnika ja väikelaevaehituse õppekavale ning ettevõtluse ja elamusmajanduse kavale. Kummalgi kaval on kaks peaeriala. Seega ei vähene valikud kuidagi.  Kas aga mereakadeemiaga ühinemine kunagi uusi erialasid juurde toob, sõltub mereakadeemia otsustest ja ka sellest, kas mingisuguse eriala järele on siin Saaremaal vajadus või huvi selle vastu. See on tuleviku küsimus.

Ülikooli tsentraliseerimise protsessi tõttu – teatud funktsioonid võetakse kesktasandile üle – tuleb ka meil siin Kuressaares töötajaskonda pisut vähendada, paar ametikohta aasta lõpus tõenäoliselt koondatakse. Mis mind ennast ees ootab, ma öelda ei oska.

Eelistasime inseneriteaduskonda

Kuressaare kolledžit kui katusüksust tulevikus tõepoolest ei ole. Kuressaarde tuleb kaks mereakadeemia keskust – kompetentsikeskus ja õppetööga tegelev keskus.

Selline tööjaotus on meil struktuuris tegelikult ka praegu. Erisus on lihtsalt see, et tulevikus on nende keskuste “katus” mere­akadeemia.

Hinnangut on käimasolevate muudatuste vajalikkusele keeruline anda. Aeg-ajalt on muudatusi tarvis.

Ülikoolis olid struktuurimuutused vaieldamatult vajalikud, kuna seal oli otsustustasandil väga palju nõukogusid ning ka väga väikestel üksustel oma põhimäärused. Aegade jooksul kujunenud bürokraatlikku asjaajamist oli tõepoolest liiga palju.

Samas – Kuressaare kolledži oma eelistus oli ühineda inseneriteaduskonnaga. Sel oli kaks põhjendust.

Esiteks, meie tuumikeriala ehk väikelaevaehitus – see on küll merega seotud, aga siiski inseneeria valdkond.

Teiseks oleksime ju Virumaa ja Tartu kolledžiga moodustanud inseneriteaduskonnas regionaalse koosluse.

Nii oleks regionaaltegevus koondunud ülikoolis ühte üksusse. Meie hinnangul olnuks see meie arengu mõttes mõistlikum lahendus.

Mereakadeemiaga ühinemisel on teistsugused arengud, aga mis siis ikka.

Tehnikaülikool jääb Saaremaale alles, selles ei ole kahtlust. On ju mereakadeemia samamoodi TTÜ osa, nagu oli meie kolledž. Edaspidi käib see “olemine” mereakadeemia kaudu.

Kas tulevast aastast kehtiv struktuur on ideaalne, näitab aeg.

---

KOMMENTAAR

Kolmapäevases riigikogu infotunnis küsis Andres Ammas haridus- ja teadusminister Maris Laurilt, kas TTÜ Kuressaare kolledž jätkab oma praeguse nime all ja praegusel kujul või TTÜ mereakadeemia osakonnana. Minister vastas, et temale teadaolevalt ei ole küll muudatust plaanis.

Maris Lauri, minister

Viimasel ajal on palju juttu olnud erinevate teadus- ja haridusasutuste liitmisest nn Oki raporti valguses ning sellesse konteksti asetas küsija oma küsimuse ka riigikogu infotunnis. Nagu juba öeldud, on HTM-i ja TTÜ vahelises halduslepingus kokku lepitud, et TTÜ toetab regionaalarengut, pakkudes võimalusi tasemeõppes ja täienduskoolituses ning teadus- ja arendustegevuses osalemiseks Virumaal ja Saaremaal, ning nagu ma ka infotunnis ütlesin, ei ole selle kokkuleppe muutmist arutatud. Ministeeriumi seisukohast ei ole TTÜ sisemiste struktuurireformide puhul tegemist asutuste liitmise teemaga, sest ülikooli sisemine struktuur on autonoomse ülikooli enda määrata ning nii mereakadeemia kui ka Kuressaare kolledž on TTÜ osad. Olen teadlik, et TTÜ on asunud oma struktuuri korrastama. Küsimus, mis nime all Kuressaare kolledž jätkab, tuleks esitada TTÜ juhtkonnale.

Janar Holm, haridus- ja teadusministeeriumi saarlasest kantsler

Vastavalt põhiseadusele on avalik-õiguslikud ülikoolid autonoomsed ja otsustavad oma struktuurimuudatusi ise. Tehnikaülikoolis on suurem struktuurireform ning see on üks osa ülikooli kavandatud muudatuste paketist. TTÜ Kuressaare kolledžiga seotud struktuurimuudatusi on TTÜ põhjendanud väikese mahuga. Andmata hinnangut otsuse vajalikkuse kohta, arvan ma, et sõltumata sellest, kas Tallinna tänava majas tegutseb eraldiseisev asutus või teise asutuse osakond, tuleb keskenduda eelkõige sellele, mis selles majas toimub ja millisel tasemel see toimub. See on saarlaste endi kätes. Minevik ja olevik ei anna põhjust häbeneda. Tehtud on head tööd. Vaatamata sellele, et minu süda hakkab sõna “Saaremaa” peale tugevamalt tuksuma, ei saa ma oma ametikohal eristada saarlase ja kantsleri vaadet teemadele. Naljaga pooleks võiks ju saarlasena öelda, et hiidlastel ei ole sedagi.