Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
Maa-ameti korraldatud rendimaade enampakkumisel ei ole maahinnad Saaremaal viimase viie aasta jooksul märkimisväärset tõusu teinud.
Kui 2013. aastal oli riigimaade aastase rendi keskmine alghind Saare maakonnas 68 €/ha, siis sel aastal on seni sõlmitud lepingute keskmine alghind 87 €/ha. Eelseisval oksjonil jääb kümnest pakkumisele pandud maatükist enamiku alghind hektari kohta 92–97 euro vahele.
Enampakkumisel kujunenud keskmine renditasu on Saaremaal tõusnud viie aasta tagusest 95 €/ha sel aastal 121 eurole hektari kohta, mis tavapõllumehe jaoks on juba üsna soolane hind.
Valjala vallas 300 hektarit maad hariv talunik Kaido Kirst leiab, et kohati on rendihind ikkagi röögatu. “Kui kogu mu põllumaa oleks renditud sellise hinnaga, 100 eurot hektar, siis jääks üle ainult töörõõm,” lausus Kirst. Eelmisel aastal oli Eesti keskmine odrasaak 2,6 tonni ja odra hind kõikus vahemikus 101-125 eurot, mis tähendab, et üks tonn tuli ära anda ainuüksi rendikulude katteks. “Aga vaja on ka künda, külvata, äestada ja väetada ning seemet osta. Isegi toetusega jääd siin miinusesse,” rääkis viljakasvataja.
Praegu on Kirst valdava osa enda haritava maa peremees, kuid mõned kallid rendimaa tükid tal massiivi ühes tükis hoidmiseks siiski on. Kui aga viljahind peaks edasi vinduma, siis tuleb kallitest rendimaadest loobuda ja tootmist vähendada. Nii Virumaal kui ka Virtsust Tallinna sõites on Kaido Kirst silmanud maid, kus varem on kasvanud vili, ent nüüd seal enam ei toimetata. “See näitabki, et kas on rent vali või on lihtsalt loobutud sellest asjast,” lausus Kirst.
Maa-ameti kinnisvara valitsemise büroo juhataja Tiina Vooro sõnul ajavad maa rendihinnad kõrgeks põllumehed ise. “Enampakkumisel muudkui pakuvad üle. Midagi teha ei ole, ega meie ei käsi neil üle pakkuda,” nentis Vooro.
Vooro rääkis, et riigil puudub register, mis kajastaks eraisikute vahel sõlmitud rendilepinguid, mistõttu saab alghinna kujundamisel võtta aluseks vaid riigi kinnisvara registri, kus on registreeritud kõik riigi rendilepingud. “Selle põhjal ongi üldse ainuke võimalus keskmisi renditasusid arvutada, sest eraisikute tehingud ei kajastu mitte kuskil ja neid ei ole mitte kuidagi võimalik statistikasse kaasata,” selgitas Vooro. “Kuna põllumehed ise pakuvad nii kõvasti üle, siis paraku see hind järjest tõuseb nende endi tegevuse tulemusel.”
Vooro sõnul kujuneb maatüki alghind viimase enampakkumise keskmiste tulemuste alusel. Küsimusele, kas alghind määratakse valla või maakonna kaupa, vastas Vooro: “Kui vallas on piisavalt tehinguid olnud, vaatame valla lõikes, kui tehinguid pole piisavalt, vaatame ka naabervallad juurde. Kui terves maakonnas on toimunud ainult kümme tehingut, siis vaadataksegi maakonna lõikes, näiteks Hiiumaal.”
Riigivara seaduse kohaselt peab maatükk minema esimesel korral enampakkumisele keskmise kohaliku turuhinnaga ning alles pärast seda saab huviliste puuduse korral hinda langetada ja panna vajadusel korduvale enampakkumisele. “Siin viimasel enampakkumisel, mis oli tõesti korduste korduste kordus, oli mõne tüki alghind isegi 18 eurot, aga ikka ei tulnud pakkujaid,” rääkis Tiina Vooro. “Kui huvilisi lõpuks üldse ei ole, oleme jätnud neid ka reservi seisma,” lisas ta.