Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna kell 16 avatakse Kuressaare linnuse näitusesaalis väljapanek “Eesti oma klaas”, mis annab ülevaate Eesti klaasitootmise ajaloost.
Väljapanek hõlmab Eesti oma klaasitootmist selle algusest naabersaarel Hiiumaal Hüti klaasikojas kuni täna Saaremaal tegutseva kahe klaasikoja – Laugu klaasikoja ja Lossihoovi klaasikoja – loominguni välja. Esindatud on näidised Meleski, Lorupi ja Tarbeklaasi toodangust.
Näituse koostaja, raadioajakirjaniku ja kunstikoguja Tõnis Kipperi sõnul on Saaremaa toidufestivali raames korraldatud näitus mõtteline järg eelmisel aastal linnuses toimunud näitusele “Lauake, kata end!” Nikolai Langebrauni portselanitööstuses dekoreeritud esemetest. “Langebraun on midagi sootuks enamat kui üks kaubamärk, üks tass või vaagen. See on killuke “Eesti aega”, mälestus esivanematest, läbi hullude aegade hoolikalt alles hoitud, päritud ja pärandatud,” sõnas ta ja lisas, et kui Langebraun on leidnud taas väärilise koha eestlaste ja ka saarlaste südames ja puhvetkapis, siis Eesti oma klaas vajab veel avastamist ja väärtustamist.
“Kui Meleski või Lorupi tooted on juba unustuse hõlmast üles leitud, siis Tarbeklaasi looming alles hakkab endale väärilist kohta võitlema,” märkis Kipper, kelle arvates on Tarbeklaasi kunstnike Helga Kõrge, Ingi Vaheri, Mirjam Maasika, Pilvi Ojamaa, Eino Mäelti, Tiia-Lena Vilde, Peeter Rudaši, Elve Tautsi jt looming väärt meenutamist ja alles hoidmist. “See on kunst, mis kestab üle aegade. Seda enam veel nüüd, kus Tarbeklaasist on jäänud veel vaid mälestus. Ja valdavalt suvilakappides või pööningul tolmuvad esemed.”
Näituse alapealkirjaks võiks olla ka “Eesti oma klaas saarlase kodus”. Koostaja sõnul saab näitusel vaadata esemeid, mis õnnestus välja panna tänu saarlaste ja Saaremaaga seotud inimeste vastutulelikkusele. See on kummardus meistritele ja meeldetuletus kõigile – üht asja saab ära visata vaid ühe korra. Hinnakem seda, mis on tehtud hoole ja armastusega ja mida veel on alles.
Kipperi sõnul oli näituse ettevalmistamisel hindamatuks abiks klaasikunstniku, klaasiajaloolase ja emeriitprofessori Maie-Ann Rauni koostatud materjalid ja teave. “Tema ongi sisuliselt näituse tutvustavate tekstide koostaja. Kui Eesti klaasist täna keegi üldse midagi teab, siis on see pr Raun. Ta on ka lahkesti lubanud näituse avamisel Eesti klaasist lähemalt rääkida. Nii selle hiilgusest kui ka kustumisest,” rääkis näituse koostaja.
Näitusele tõid esemeid lisaks Saaremaa muuseumile Tõnis Kipper, Tarmo ja Andi Paas, klaasikunstnikud Toomas Mäelt, Peeter Rudaš, Mare Saare, Maie-Ann Raun. Suur tänu Irene Teesalule (eAntiik), Kristjan Kirsile (Lossi Antiik), Andrus Aumehele (Arensburgi Antiik OÜ), Kuressaare Linnateatrile ja COOP Saaremaale, kelle riiulitelt ja ladudest tuli päevavalgele nii mõndagi huvipakkuvat.
Näitus jääb avatuks 6. oktoobrini.