Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
… ja metsa läksin ma. Nii kõlab ühe teada-tuntud laulu algus. Teises laulus tõdetakse: “Hea, et mets on olemas!” ja soovitatakse: “Tule metsa, mine metsa!”
Seega – mets on oluline. Eriti populaarne ajaveetmisviis on metsaskäik suve teisel poolel, mil metsaalused mustavad mustikatest ja punetavad pohladest. Ning muidugi sellisel sügisel nagu tänavu, mil seeni olevat lausa nii palju, et jaksaks vaid koju vedada. Paraku on tänavu meediasse jõudnud rohkem kui üks uudis metsa eksinud seenelisest-marjulisest, kes pole ise tagasiteed leidnud ning keda murelikud kaaskodanikud on pidanud taga otsima.
Metsas korjamistuhinasse sattunud marjulisel-seenelisel võib aga juhtuda, et õige suund kaob käest, ajatajust rääkimata. Kui tagasiteed kohe kuidagi ei leia, tuleb kõik oma teadmised ja oskused mängu panna, et abi saabumiseni metsas hakkama saada. Hea, kui need teadmised-oskused on olemas – saadud näiteks spetsiaalselt kursuselt. Selliselt, kus õpetatakse, kuidas ka külma ja näljaga toime tulla. Kuidas raskused üle elada.
Sest kuigi puie vahel samblas astuda on mõnus, ei pruugi iga metsaskäik olla sugugi sama lihtne kui jalutuskäik pargis.
Eksinule tulevad aga teadmised-oskused, kuidas metsas toime tulla, ainult kasuks.