Merilin Piipuu ⟩ Tee 21. sajandi raamatukoguni

Merilin Piipuu. Foto: Kultuuriministeerium

"21. sajandi raamatukogu on kogukonnakeskus ja koht, kuhu on asja igal inimesel. Selleks, et riigil oleks jõudu raamatukogusid nende arengus toetada, on kultuuriministeerium ellu viimas rahvaraamatukogude reformi," kirjutab kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu.

Üle terve Eesti on kokku pea 900 raamatukogu, mis teeb raamatukogudest kõige ulatuslikuma avaliku teenuse võrgustiku. Ükski teine asutus ei too riiki ja kultuuri Eesti elanikule niivõrd lähedale. Raamatukogude teenuseid kasutas 2024. aastal 701 000 lugejat, kes tegid aastas ligi 12 miljonit laenutust. See on hea meeldetuletus, kuivõrd olulised ja laia haardega raamatukogud tegelikult on.

Hea raamatukogu on enamat kui lihtsalt raamatute laenutamise koht. See on inspireeriv keskkond ja kogukonnakeskus, mis kutsub inimesi lisaks lugemisele aega veetma, kaugtööd tegema, õppima, muusikat looma, õmblema ja paljut muud. Eestis on juba praegu väga inspireerivaid raamatukogusid. Raamatukogu põhiolemus ongi olla kõigile avatud, ilma tasu küsimata – raamatukogu kasutamine peab olema mugav, kutsuv ja lihtne.

Eesti raamatukoguhoidjate ühingu esimees Tuuliki Tõiste sõnas eelmisel kevadel ERR-i portaalis raamatukogude rolli mõtestades, et raamatukogud on demokraatia aluseks. Tänased maailma parimad raamatukogud on imelised avalikud ja kõigile tasuta ruumid, kus saab lisaks raamatute lugemisele näiteks mägironida, kokanduskirjaoskust arendada, telesaadet lavastada või kaameraid laenutada ja VR-stuudiot kasutada. Raamatukogu pakub lisaks raamatute laenutamisele veel väga palju võimalusi, et olla kogukonna ja tulevaste põlvede jaoks edaspidigi kutsuv ja oma.

Raamatukogu peab olema kättesaadav kõigile Eesti inimestele, hoolimata asukohast, vanusest või sotsiaalmajanduslikest võimalustest. Meie raamatukogutöötajad on olnud leidlikud ning asutusi võimaluste piires arendanud. Omavalitsustes, kus need võimalused ja tahe on olnud suuremad, on raamatukogud kaunid ja kutsuvad ning toimivad tõeliste kogukonnakeskustena. Eestis on väga ilusaid raamatukogusid, mida tasub kindlasti külastada – näiteks Kohilas, Pärnus, Põlvas, Kuressaares, Sõmerul, Ahjal, Haapsalus, Tallinna tehnikaülikoolis ja Viimsis. Juba need mõned nimetatud raamatukogud näitavad kas asukoha, uudse sisekujunduse või kasutajasõbralikkusega teed, mida tuleb toetada.

Rahvaraamatukogude reform

Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud ning Eesti rahvusraamatukogu. Kõige rohkem on neist rahvaraamatukogusid – 2024. aasta seisuga kokku 480 –, mille pidajateks on kohalikud omavalitsused. Riigil on seejuures aga kandev roll üksikutest omavalitsuste raamatukogudest ühtse võrgu kujundamisel. Selle jaoks peab riik suutma nii üksikute raamatukogude kui ka terve võrgu arengut kaasaegselt suunata ja toetada. Rahvaraamatukogude reformi eesmärk ongi aidata kõiki Eesti rahvaraamatukogusid, et need vastaksid nii kohalike kogukondade kui ka neid valitsevate omavalitsuste ootustele ja vajadustele.

Reform koosneb mitmest etapist, mida ministeerium viib koostöös valdkonna ja omavalitsustega läbi samm-sammult.

Esimese sammuna liideti 2023. aastal Eesti rahvusraamatukogu juhtimise alla Eesti hoiuraamatukogu ja Eesti pimedate raamatukogu. See muudatus aitab sarnaseid teenuseid ühtselt arendada ning loob parema ligipääsetavuse.

2023. aastast on kõigil Eesti elanikel võimalik kasutada e-väljaannete laenutusteenust MIRKO, kust saab tellida raamatuid koju või laenutada nii audio- kui ka e-väljaandeid.

2023. aastal avas riik esimest korda raamatukogude kiirendi taotlusvooru, et toetada igal aastal koos kohalike omavalitsustega ligi miljoni euroga raamatukogude innovatsiooni. Voorust toetatakse uuenduslikke lahendusi: renoveerimist ja sisustamist, tehnoloogia soetamist ja paigaldamist ning raamatukogutöötajate erialast koolitamist. Sellist koordineeritud raamatukogude arendamist ei ole taasiseseisvumisajal varem ellu viidud ja võrk vajas seda väga. Tänu kiirendile on kohalikud omavalitsused võtnud ette raamatukogude ruumides suuremate muudatuste tegemise või uute teenuste loomise ja infotehnoloogiliste vahendite ostmise. Nüüdseks on kolmandat aastat järjest toetatud väga eripalgelisi algatusi.

Näiteks paigutati Saare maakonna keskraamatukogu lugemissaali akustiline vaikuskabiin, mis on osutunud väga populaarseks ning mida kasutatakse videokoosolekutel osalemiseks, individuaalsete keeleõppetundide läbiviimiseks ja rühma- või kaugtöö tegemiseks. Esimese kahe kuu jooksul kasutati vaikuskabiini lausa 300 korda. Orissaare raamatukogus minnakse aga toetuse abil üle kaasaegsele iseteeninduslikule laenutus- ja turvasüsteemile.

Rahvaraamatukogu seaduse muutmine

Reformi nurgakivi on rahvaraamatukogu seadus, mille muudatusi on koostöös valdkonnaga planeeritud alates 2020. aastast. Eesmärk on muuta rahvaraamatukogude korraldust paindlikumaks, kogukondlikumaks ja arengule suunatuks, ajakohastada raamatukoguvõrku ja ülesandeid lähtuvalt kasutajate vajadustest.

Muudatused on kavandatud mitmes etapis. Ühe olulisema uuendusena on plaanis ümber korraldada raamatukogudele antud maakondliku koordineerimise ülesanded. Hetkel peab vastavalt rahvaraamatukogu seadusele igas maakonnas olema maakonnaraamatukogu, mis on maakonna teistele raamatukogudele komplekteerimis-, koolitus- ja nõustamiskeskus – tegemist on kohaliku omavalitsuse raamatukoguga, millele riik on andnud täiendavad ülesanded.

Riigi soov on olnud, et tekiks keskne arendusüksus, mille peamises fookuses oleks raamatukoguvõrgu terviklik arendamine – et raamatukogudele pakutaks keskselt korraldatud teenuseid kogude komplekteerimisest koolituste korraldamiseni, koos vajalike tugiteenustega. Seadusemuudatusega asub arendusüksuse ülesandeid täitma Eesti rahvusraamatukogu. Sujuvamaks üleminekuks jätkavad 2026. aasta lõpuni komplekteerimist ning rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike andmebaaside loomist ja pidamist maakonnaraamatukogud.

Rõhutan siinkohal üle – riiklike ülesannete ümberkorraldamine ei tähenda, et raamatukogud tegevuse lõpetaksid. Riigi poolt 15 maakonnale antud lisaülesanded koondatakse Eesti rahvusraamatukokku, kuid rahvaraamatukogu jääb kohaliku omavalitsuse asutusena edasi toimima.

Kui seni on rahvaraamatukogusid nähtud pigem kultuuri- või pärandiasutustena, siis seaduses toodud uus kirjeldus iseloomustab selgemalt tänase rahvaraamatukogu olemust – sõnastatakse rahvaraamatukogu põhieesmärgid ja -ülesanded nii kultuuri- kui ka haridusasutusena.

Tänase lugeja jaoks ei peaks tema asukoht mängima suurt rolli. Vahet pole, kas asutakse Tallinna kesklinnas, Vastseliinas või sootuks välismaal, lugejal peaks olema võimalus tarbida sarnase kvaliteediga raamatukoguteenust kõikjal. Seejuures tuleb appi ennekõike nn ilmavõrk: reformi oluline osa on 2027. aastast ühtse üleriigilise raamatukogude andmekogu pakkumine kõigile Eesti raamatukogudele.

Praegu kasutavad Eesti raamatukogud kolme erinevat ja mitte kuigi hästi ühilduvat infosüsteemi, mille tagajärjeks võib olla raamatukoguteenuse killustatus. Ühtne raamatukogusüsteem muudab kasutaja elu mugavamaks – selle kaudu pääseb ligi nii kõigile raamatukogude füüsilistele laenutustele ja muudele teenustele kui ka e-raamatute kogule, mis Eesti raamatukogude lugejatele on kättesaadav asukohast sõltumata. Raamatukogud saavad endale aga töökindla ja turvalise töövahendi.

Kultuuriministeerium plaanib uuendatud rahvaraamatukogu seaduse valitsusele heakskiitmiseks esitada ja sealt riigikogule menetleda anda veel enne sügist. Kindlasti on rahvaraamatukogude reformi keskne juhtiv mõte koostöö – kasutajasõbraliku ning parima võimaliku raamatukoguteenuseni jõudmine ongi pika ja arutelude rohke ühise tegutsemise tulemus. Meie raamatukogud on täiesti ainulaadne avalik ruum, mis aitab igapäevaelu paremaks teha ja inimesi kokku tuua. Loodetavasti jõuab selle pika töö tulemusel raamatukogudesse sagedamini ka see pool eestimaalastest, kellel pole neisse ammu või seni asja olnud.