/nginx/o/2019/02/12/11782938t1hbfe4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/14/7685057t1h04fd.jpg)
Kaastunne Ave lähedastele...
Avaldame Ave Alavainu 75. juubelil ilmunud loo tema mälestuseks täna uuesti.
MÄLESTADES AVE ALAVAINU ⟩ Ave on püüdnud elus järjekindel olla
Täna saab 75-aastaseks poeet ja prosaist Ave Alavainu, kes meie lehe algusaastatel saatis Oma Saarele arvamuslugusid ja edastas Kadi raadio eetris Hiiumaa uudiseid.
/nginx/o/2017/10/03/12098412t1h2c50.jpg)
Täna esitletakse Tallinnas Kirjanike Majas Ave Alavainu (fotol) uut raamatut tema noorepõlve kõrtsilauludega, nagu kirjanik eile Kadi raadio “Keskpäeva” saates teada andis.
“Vene ajal ei saanud niisugune raamat ilmuda. Raamatus on ka autori kommentaarid. Seegi pole üsna tavaline. Kolme laulu noodid on ka kirjas,” märkis juubilar.
Alavainu andis teada, et sellest sündmusest tehakse ka online-ülekanne ERR-i kultuuriportaalis. Laupäeval kell üks päeval avab luuletaja oma kodu uksed külalistele Kärdlas Tiigi 21. “Siin on suur pidu ja raamatu, mille alapealkiri on “Joomamehe põueraamat”, esitlus hiidlastele. Müüki me seda trükist ei pane,” rääkis Ave.
Aasta tagasi ilmus trükist Ave Alavainu raamat “Elueklektika 50:50”. Teose tutvustuses ütleb autor, et ta püüab näidata siin- ja sealpool merd elatud aastaid, kuigi pealkirjas olevad numbrid seda ei näita. Hiiumaal on Ave elanud 41 aastat.
Ka Saaremaaga on Tartus sündinud Avel olnud tihedad sidemed. Tema tütar Kata-Riina Luide on töötanud näitlejana Kuressaare Linnateatris. Ave on ka ise näitemänge kirjutanud. 2002. aastal esietendus tema näidend “Dona omnibus bona” Gotlandi saarel keskajanädalal. Näidendis, mille lavastas Kaarin Raid, mängisid peale autori veel tema tütar Kata-Riina ja tütremees Andres Tabun.
Tänases lehenumbris on sünnis veel kord avaldada juubilari mõtteid sõprusest, mis esmakordselt nägid meie lehes trükivalgust kümme aastat tagasi (14.02. 2007).
“Olen sõprusele palju mõelnud. Ja pika elu jooksul saanud selgeks, et sõber on see, keda sa ei pea iga päev kuulma-nägema, kuid kes lihtsalt on olemas. Ka aastatepikkuse lahusoleku järel kohtudes on tunne, nagu oleksite vast eile koos olnud. Sõpru ei pea olema palju, kuid nad peavad olema k i n d l a d.
Sõprus on nii enesestmõistetav asi, et sellest ei sobi nagu isegi rääkida ja selle pärast jätkan ma siitkohast selle oma luuletusega, mille kirjutasin Ott Arderile, kui ta sai 50. Ja teen ühtlasi ettepaneku mõelda täna ka oma juba surnud sõpradele.
Sõprus ei küsi, kui palju sa kaalud, oled Veevalaja, Kalad või Kaalud. Sõprus ei küsi, kus olid nii kaua – kui tuleb sõber, katad vaikides laua.”
Alavainu toonitas, et on elus püüdnud olla järjekindel, veel nimetas ta ennast perfektsionistiks.
Saarte Hääl ja Kadi raadio soovivad oma hiidlasest sõbrale edasist erku meelt ja järjekindlust sihtide seadmisel.