/nginx/o/2019/02/12/11782938t1hbfe4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/19/16857079t1he0e4.jpg)
2010. aasta 26. mai Saarte Hääles kirjutab Aare Laine Pidula mõisa hoovis kaevetööde käigus paljastunud õõvastavast leiust.
“Eelmisel reedel Pidula mõisa hoovis vee- ja kanalisatsioonitrassi kaevates märkas Klotoid OÜ ekskavaatorijuht Maidu Sepp pinnast välja tõstes maapinnast umbes meetri sügavusel inimluid.
Kopamees peatas töö, informeeris leiust paarimeest ja koos otsustati kaevetöid mitte jätkata. Mehed teavitasid inimskeleti leiust operatiivselt muinsuskaitseametnikke ja samal päeval jõudis sõnum ka mõisa omaniku Vesa Lappalaiseni, kes parasjagu viibib tööreisil Kiievis./.../
Esmaspäeva ennelõunal oli objektil muinsuskaitselist järelevalvet teostaval Tõnu Sepal juba selge, et tegemist ei ole ühe skeletiga, vaid neid on seal rohkem. Kogenud muinsuskaitseametniku jaoks olid mõisa sisehoovist leitud luud tõeliseks üllatuseks./.../
Esmaspäeva pärastlõunaks oli arheoloog Garel Püüa käsitsi välja kaevanud juba kolm skeletti. Välja oli tulnud ka hõberist ja mõned vasknööbid, mis viitasid sellele, et tegemist ei saa olla muinasaja matustega. Luustikel olid terved ja ilusad hambad, mille järgi võis oletada, et mõisaõue olid maetud noored inimesed. Kas naised või mehed, seda ei tihanud ajaloolased öelda.
Eilne hommikupoolik, kui kolmele skeletile lisandus kaevamise käigus veel viis, andis ajaloolastele niidiotsa kätte, kuna mulla alt tulid välja ka mõned esemed, mis dateerimise lihtsamaks tegid.
“Nüüd saame juba öelda, et Pidula mõisas on Esimese maailmasõja ajal toimunud väike lahing ja siia on maetud Vene sõdurid. Sellest annavad tunnistust leitud katelok ja Jaapani vintpüssi padrunid,” ütles Tõnu Sepp.
Arheoloog Garel Püüa arvas eile pärastlõunal, et ühishauda oli maetud seitse meest, üks skelett leiti eraldi maetuna. /.../
Kuhu leitud inimluud maetakse, seda otsustab mõisa omanik. “Matta võib nii kalmistule kui ka mõisa aeda. Omanik saabub tööreisilt järgmisel nädalal ja siis ta ilmselt otsustab,” märkis Tõnu Sepp.”