Tagaranna külaselts plaanib kirjandusfestivali

Tagaranna külaseltsi asutamiskoosolekul sündis muu hulgas idee korraldada kirjandusüritus, mis tooks kokku kirjanikke, näitlejaid ja kirjandushuvilisi nii saarelt kui ka kaugemalt.

Saarte Hääl

“Hiljaaegu, pärast Võtikvere raamatuküla järjekordset kirjanduspäeva kurtis kirjanik Jan Kaus, et Eestis on vähe kirjandusfestivale. Võtikvere, mis asub samuti nn ääremaal, on juba aastaid populaarne, annab välja koguni oma kirjanduspreemiat. Ürituse hing on kohalike juurtega kirjanik Imbi Paju. Asub aga küla just kaugel Eestimaa idaosas, nii nagu Tagaranna läänes,” rääkis üks festivali mõtte kandjatest, kirjanik Maimu Berg (fotol) Saarte Häälele.

Esialgu võiks Tagarannas tema sõnul toimuda kasvõi väike ühepäevane luule ja lühiproosa lugemine, võib-olla ka mõne draamakatkendi esitamine, mis tooks kokku kirjanikke, näitlejaid ja kirjandushuvilisi saarlasi ja Saaremaa suvekülalisi.

See on küll seotud esinejate sõidukulude ja võimalike ööbimiskohtade ja -kuludega, sest Tagaranna asub ju suurtest keskustest kaugel. “Samas on kõrval Ninase puhkeküla ja Kuuli puhkemajad, majutust saaks ehk seal korraldada. Kaunil rannal või süngevõitu laskepesas luulet lugeda – miks mitte!” nentis Berg.

Kirjaniku sõnul väärib Tagaranna igati esiletõstmist. On ju külal omapärane, kõigist teistest Eesti küladest erinev kujunemise lugu ja ajalugu, kaunis loodus, hakkaja kogukond, kellest suur osa on küll suvekodude omanikud, aga mitmed neist kohalike juurtega nagu ta isegi.

“Küla on märgatud juba kaugemas minevikuski. Lugesin küla vilka suve- ja sügiseelu ning talvise vaikelu kohta juba 1920. aastate ajalehtedest,” lausus Berg, lisades, et külas on elanud ja elab huvitavaid inimesi, seal on hulgaliselt militaarobjekte mõlema ilmasõja aegadest ja nendega seonduvaid lugusid. “Nüüd oleks ehk aeg militaarselt minevikult kirjanduslikule kaasajale üle minna,” tõdes ta.