Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maa-amet on esitanud kohalikele omavalitsustele loetelu objektidest, mille puhul on vaja korrastada katastriüksuste aadresse, määrata ehitisregistris olevatele hoonetele unikaalaadress ja lisada Eesti topograafia andmekogus olevad hooned ehitisregistrisse. Selles loetelus on ca 2200 Saaremaa vallas asuvat objekti. Maa- ja omandireformi käigus on omavalitsused esitanud maakatastrisse ja ehitisregistrisse aadressiandmeid, mis vajavad korrastamist, kuna erinevatel põhjustel ei ole need andmed piisavalt korrektsed riigi infosüsteemi edasiseks toimimiseks.
Aadressiandmete ja ehitisregistri andmete korrastamisega toimub ka teiste riiklike registrite (äriregister, rahvastikuregister) ja kinnistusraamatu andmete korrastamine. Aadressiandmete korrastamise eesmärk on saavutada 2020. aasta lõpuks riiklike registrite andmete selline kvaliteet, mis tagab registripõhise rahva- ja eluruumide loenduse õnnestumise.
Aadressi korrastamine vastavalt ruumiandmete seadusele on vajalik selleks, et koha-aadress peab juhatama kohale ning aitama vajadusel ka päästeametit ja kiirabi. Aadressi võimalik muutmine toimub haldusmenetlusega, millest teavitatakse katastriüksuse omanikku kirja teel ja valla infolehes.
Ehitisregistrist on puudu suur hulk hooneid, mis on olemas Eesti topograafia andmekogus. Ruumiandmete seaduse alusel peavad kõik riiklikud andmekogud kasutama aadressiandmete süsteemi infosüsteemis (ADS) olevaid aadressiandmeid. Hoone aadress ja ruumikuju on aadressiandmed ja kõik hoonete andmed peavad olema ka ehitisregistrisse kantud.
Eesti topograafia andmekogus olevad hooned kantakse ehitisregistrisse maa-ameti erinevate kaardirakenduste ja arhiivitoimingute (ehitusprojektid, ehitusdokumentatsioon jne) alusel. Paljudel juhtudel arhiividokumendid puuduvad. Sellisel juhul pöördub valla registrispetsialist ehitise omaniku poole vajaliku info saamiseks. Hoone ehitusprojekti puudumisel piisab ka omaniku enda koostatud ehitise mõõdistusjoonistest, kust selguvad ehitise olulised tehnilised andmed.
Eelnimetatud dokumentidega ehitise kandmisel ehitisregistrisse ei ole ta veel seaduslik. Ehitise seadustamiseks peab vald esmalt välja selgitama ehitise ehitamise aja, mis tulenevalt erinevate ehitusseaduste versioonide kehtivusest jagatakse kolme ajavahemikku:
• enne 22. juulit 1995 ehitatud ehitis • pärast 22. juulit 1995 ja enne 1. juulit 2015 ehitatud ehitis
• pärast 1. juulit 2015 ehitatud ehitis.
Enne 22. juulit 1995 ehitatud ehitise puhul, kui omanik esitab dokumendi, mis tõendab ehitise ehitamist enne eelnimetatud kuupäeva, loeb vald ehitise seaduslikuks. Nimetatud dokumendid võivad olla näiteks maareformiga seotud dokumendid, ehitusprojektid, ehitusload, kindlustuslepingud, majaraamatud, ehitise ostu-müügilepingud, tolleaegsete omavalitsuste õiendid jne.
Pärast 22. juulit 1995 ja enne 1. juulit 2015 ehitatud ehitise seadustamisel peab ehitis vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele ning samuti detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt. Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Selle tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse ning vajaduse korral tuvastada ehitise vastavus detailplaneeringule või projekteerimistingimustele.
Audit asendab
ehitusprojekti
Ehitise audit asendab loa- või teavitusmenetluses ehitusprojekti. Ehitise auditi tellib ehitise omanik. Kui auditi tulemus on negatiivne ja ehitis ei vasta ehitise ohutusele või asjakohasel juhul detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele ning selgub ümberehitamise, lammutamise või muu selline vajadus, tuleb algatada ehitusloa menetlus või esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt vastavalt ehitusseadustiku lisale 1.
Kui auditi tulemus on positiivne ja ehitis vastab ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele ja asjakohasel juhul detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele ning puudub täiendavate ehitustööde vajadus, tuleb algatada kasutusloa menetlus või esitada kasutusteatis vastavalt ehitusseadustiku lisale 2 ja teostusjoonised (sh ehitusjärgne geodeetiline kontrollmõõdistus koos tehnovõrkudega).
Pärast 1. juulit 2015 ehitatud ehitise seadustamine toimub vastavalt kehtivale ehitusseadustikule.
Täpsemalt on ehitiste seadustamist selgitatud valla kodulehel olevas Juhendis ehitise seadustamiseks ja selle Lisas.
Ehitise ehitisregistrisse kandmiseks vajalike andmete esitamise teatise koos ehitise mõõdistusjoonistega saadab ehitise omanik e-posti aadressile vald@saaremaavald.ee või toob vastuvõtuaegadel paberkandjal valla ehitus- ja planeeringuosakonna registrispetsialistile aadressil Kuressaare, Tallinna tn 10, kabinet 317. Samast saab ka vajalikku infot ehitiste seadustamiseks, helistades telefonile 45 25 092 või saates päringu e-posti aadressil kadri.rea@saaremaavald.ee.
Rein Kallas,
vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonna juhataja