/nginx/o/2019/05/03/12133299t1hc12b.jpg)
“Kui ehitaja on osav läbirääkija ja tellija ehitaja suhtes liigselt usaldav, võibki ehitaja oma tahtmise saada. Mida me näeme Kuressaare keskväljaku ehitusel,” kirjutab jurist Eero Lapp.
Leppetrahvist lepingus Kuressaare linna näitel (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne ehituse alustamist sõlmivad tellija ja ehitaja kokkuleppe, kus fikseeritakse töö maht, hind ja tähtaeg. Seda selleks, et ei tuleks hilisemaid vaidlusi. Et tellijal oleks kindlus, et töö valmib projekti järgi ja soovitud tähtajaks ning töövõtjast ehitajal oleks tagatud, et ta ikka oma teenitud raha kätte saab.
Mida keerulisem ja kallim töö, seda põhjalikum on leping. Tähtaeg sõltub ehitaja võimekusest ja tellija vajadustest. Kui tellijal pole kiiret, võib tähtaeg olla pikk.
Pika tähtajaga ehitustöö puhul on igati põhjendatud kokku leppida ka vahetähtaegades. Et kuupäevaks X peavad olema tehtud teatud tööd, mida on võimalik mõõta ja hinnata. Näiteks peab majakorpusel peal olema katusekate ja aknad ees. Või teatud väljakuosal paigaldatud tänavakivid. Ennetava mõjutusvahendina kirjutab mõistlik tellija lepingusse töövõtja kohustuse maksta leppetrahvi teatud rahasummas.
Võlaõigusseadus sätestab (§ 158 lõige 1), et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Ka kokkulepitud tähtaja ületamine on lepingu rikkumine. Et hoiduda trahvist, vajab ehitaja alati igaks juhuks puhveraega. Sest probleeme võib tulla tööde juhtimisega, ilmaga, tarneraskustega, alltöövõtja valikuga, lõpetamist vajavate objektidega mujal ja nii edasi. Kogenud ehitaja üritab saada lepingut, kus leppetrahvi üldse ei oleks või see oleks võimalikult sümboolne. Ning sanktsioonide kohaldamist võimaldavad tähtajad kauges tulevikus. Kui ehitaja on osav läbirääkija ja tellija ehitaja suhtes liigselt usaldav, võibki ehitaja oma tahtmise saada. Mida me näeme Kuressaare keskväljaku ehitusel.
On ilmne, et raekojahoone terrassi ja avalike tualettide ning turu laohoone ja lihapoe, samuti Lossi tänava osaline katendite ehituse tähtaeg 1. juuni 2019 (vahetähtaeg) ning kogu ehituse valmissaamine 28. septembriks 2019 on ehitajale ülimalt soodus. Ehitusega alustati ju eelmise aasta kevadel. Ka vahetähtaja leppetrahv 150 eurot iga viivitatud päeva eest on enam kui 4 miljonit maksva objekti puhul sümboolne ja ehitusfirmale jäätiseraha.
Hiline tähtaeg ja sisuliselt olematu sanktsioon on andnud ehitajale võimaluse tegeleda rahulikult muude töödega teistel, ehitaja jaoks võib-olla tähtsamatel objektidel. Ehitaja väheses kohalolekus on linnaelanikud ja külalised saanud viimase ajani ka veenduda. Ehitaja kasutab seda õigust, mida tellija talle lepinguga võimaldas. Kuidas haakub see avalike huvidega, jääb poliitikute arutada.